Ühel hetkel kui ma olin päris segaduses ja ei saanud enam üldse sotti, kuidas või kuhu edasi minna oma eluga. Ma tabasin end mõttelt, et ma tean suurepäraselt seda, kes ma kindlasti ei ole ja mida ma kindlasti ei tee.
Continue reading “Kuidas ma ikkagi olen “see inimene””
Ma olen nelja aasta jooksul nii tihti õnnelik olnud, et meie emakeel on just eesti keel ja et keegi kunagi meist kuskil aru ei saa.
Tütre kasvatamine on mind päris paljusid iseenda komplekse mõistma pannud. Ja ilmselt on suur osa neist tekkinud tasapisi juba pisikesest peale.
Näita mulle, millised pildid sul telefonis on ja ma ütlen sulle, mis su elus kõige tähtsam on.
Singapuri klienditeenindajad on alla igasugust arvestust. Ma isegi ei räägi müüjatest, kes kunagi “tere”, “aitäh” või “palun” ei ütle. Kuigi imestama paneb kui kohtad mõnda, kes vähemalt ühte neist sõnadest mõistab kasutada.
Continue reading “Uskumatu klienditeenindus, jäätee ja mu õnnis “aeg iseendale””
Nii hea on olla. Maya sai just teise Maya ja tema õega kokku ja ma ootan kuni Martin mänguplatsile tuleb ja siis lähen jooksma.
Continue reading “Milleks need koerad siis on? Ikka selleks, et saaks karjuda”
Päkapikud meie peres sel aastal üldse ei käinudki. Kuidagi läks nii, et me ei hakanud igapäevaselt peale käima, et “Käitu nüüd ilusti, päkapikud näevad!!” ja ega me seda üleni viisakat päeva pole siin peres ammu näinud ka.
Continue reading ““Õõh, mina küll vetikavorste ei taha!” ehk meie jõulud 2018″
Hommikul ärkame siis kui ärkame ja kõnnime hommikusöögile. Tasty Veganit on meil hotellitoa aknast isegi näha (linnulennult oleks ta vähem kui 100m kaugusel), aga sinna kõndima peame umbes poolekilomeetrise ringiga. Täitsa paras jalutuskäik peale ärkamist.
Need kolm valikut tegelikult ongi ainult kui su elus on miski, mis sulle ei meeldi. Kas lepid olukorraga ja muudad enda suhtumist, muudad olukorda ennast või astud sellest olukorrast välja.
Continue reading “Muuta suhtumist, olukorda või asukohta – selles on küsimus”
