Ma olen nüüd kaks päeva töötanud ühes vegankohas Manchesteri kesklinnas. Kui ma nende kuulutust nägin, siis teadsin, et kindlasti pean proovima sinna ettekandjaks saada.
Loe edasi “24 tundi Manchesteris teine osa ehk proovipäev”
Advertisements
Teisipäeva õhtul kell 23 jõudsin Manchesteri. Nii kui mu jalad maad puudutada jõudsid, lakkas paduvihm. Õhk oli värske, aga soe. Apteegi roheline tulukeste ruut näitas 19 kraadi.
Ei teagi nüüd kumb see olulisem oli, kas Martini lõpetamine või see, et nägime Ragnar Klavanit mängimas.
Loe edasi “Martin lõpetas Manchesteris ülikooli ja Maya elu esimene jalkamäng”
Maya sõnul on meie peres kolm inimest – Maya, Anett ja Musu.
Üks tuleb kaasa ja teine läheb Eestisse. Mõte tundub hea, eks. Aga tegelikkuses on kolm inimest ja kaks kohvrit üks paras väljakutse.
Loe edasi “Mahutame terve elu kahte kohvrisse”
Kolimisega seoses kipuvad emotsioonid aeg-ajalt üle pea käima. Vahepeal ei saa enam ise ka aru, olen ma siis rõõmus või mitte. Kas ma ikka tahan minna? Miks?
Loe edasi “Aga mis praegu on? Aga kuidas ahi puhtaks saada?”
Mõni ehmataks selle peale ära ja ütleks, et me ei lähe ju “päris” Hispaaniasse. Aga noh, ma ei tea, mu jaoks on Kanaari saared ka ikka Hispaania. Aafrika ta ju pole.
Loe edasi “Me lähme Hispaaniasse! Ja mõnest asjast on nii raske loobuda.”
Panin telefoni aegsasti laadima, et kaasa võtta ja pilte teha ja teised ilusti üles leida. Ja siis loomulikult jätsingi ta sinna laua peale maha. Nägin alles linnas, et polegi. Tüüpiline!
Meie eilne vestlus läks umbes nii. Mina: “Issand, ma ostsin uue kleidi ja ma polegi sellest veel blogipostitust teinud!? Ma pole ju uusi riideid ostnud…” Järgnes pikem mõttepaus, sest püüdsin meenutada, millal endale midagi päris uut ostsin. Martin selle peale: “Sa lihtsalt ei ostagi kunagi midagi!”
