Ühel hetkel kui ma olin päris segaduses ja ei saanud enam üldse sotti, kuidas või kuhu edasi minna oma eluga. Ma tabasin end mõttelt, et ma tean suurepäraselt seda, kes ma kindlasti ei ole ja mida ma kindlasti ei tee.
Loe edasi “Kuidas ma ikkagi olen “see inimene””
See on nii tüüpiline lihtsalt. Ma isegi enam ei imesta ja kohe kindlasti ei kurvasta kui meil need asjad juhtuvad. Parem on pead raputada, naerda ja hetkest parim võtta.
Ma polegi blogis seda veel maininud, aga.. Loe edasi “Oh sa raks ja ongi tuhat täis!”
Ootusärevus on sajaga sees. Asjad pakitud enam-vähem. Hotelli lähedal olevad vegan söögikohad välja otsitud. Laen telefoni piltidest tühjaks just. Kotis on passid ja 3.2 miljonit kohalikku raha kulutamiseks. Tundub, et oleme valmis.
Imelik, aga mul tuli jõulutunne sisse. Kuidagi keset söökla meeletut siblivat ja sagivat inimmerd tabas mind mingi armastusetunne ja seest läks soojaks.
Loe edasi “Armastusest, asjadest, jõulutundest, üksinda jäämise hirmust”
Pealkiri võiks ka sama hästi olla, et kirjutan suvalistest asjadest, et mitte hetkel kõige aktuaalsematest asjadest mõelda.
Loe edasi “Segapudi vedelast tofust, liiklusõnnetusest, Singapuri koduabilistest ja Mayast”
Väljas söömine on siin väga tavaline asi. Las ma püüan teile silme ette manada. Balti jaama turu tänavatoiduosa tead?
