Teate ju küll seda tunnet, et loed midagi, terve aeg ise mõeldes, et “Mida pekki ma loen praegu!?!? MIKSSSSS!?”, aga samas ei lõpeta lugemist ikka, sest liiga põnev on juba.
Kas teadsite, et ma olen juba kolm raamatut kirjutanud oma elu jooksul?
Meil kõigil on neid. Vähemalt ma arvan nii. Isegi kui see pole miski, mis on meiega juhtunud. Võib-olla on see miski, mida oled pealt näinud. Oled lasknud millelgi juhtuda. Pole sekkunud. Pole õigel ajal sõnu suust saanud.
Eriti raske on mu jaoks kirjeldada raamatut, mis mulle väga meeldis. No lihtsalt kõik sõnad, mis ma ritta sean, tunduvad kuidagi liiga mõttetud. Ei anna üldse edasi seda kui suurepärane üks või teine raamat oli.
