“Kaisutame natuke!” ja mis saladust ma Maya eest asjata varjasin

Mul on aega. Kui ma muretsemiseks oma kalleid minuteid ja tunde ei raiska, siis märkan, et mul ongi aega. Täitsa palju kohe.

Advertisements

Jooksmine päästab mu elu ja Maya on ikka nii armas (mõnikord)

Iga kord sama asi. Kui tõesti tundub, et kõik on pekkis ja meeleheide tikub ligi ja sees on painav segadus, siis tuleb ennast lihtsalt liigutada.

Tohib ma vingun veel korra?

Ma tean, et homme ärkan ja kõik on jälle parem. Õigemini, kõik on sama, aga ma näen seda ise teistmoodi.

Nii piinlik

Tütre kasvatamine on mind päris paljusid iseenda komplekse mõistma pannud. Ja ilmselt on suur osa neist tekkinud tasapisi juba pisikesest peale.

Maya seiklused Singapuris

Näita mulle, millised pildid sul telefonis on ja ma ütlen sulle, mis su elus kõige tähtsam on.

Uskumatu klienditeenindus, jäätee ja mu õnnis “aeg iseendale”

Singapuri klienditeenindajad on alla igasugust arvestust. Ma isegi ei räägi müüjatest, kes kunagi “tere”, “aitäh” või “palun” ei ütle. Kuigi imestama paneb kui kohtad mõnda, kes vähemalt ühte neist sõnadest mõistab kasutada.

Muuta suhtumist, olukorda või asukohta – selles on küsimus

Need kolm valikut tegelikult ongi ainult kui su elus on miski, mis sulle ei meeldi. Kas lepid olukorraga ja muudad enda suhtumist, muudad olukorda ennast või astud sellest olukorrast välja.

Siis kui ei jaksa enam 10 korda minutis “Emme! Emme? Emme!?” peale reageerida

Meil on Mayaga üks uus lemmikmäng tekkinud. Viimased kolm päeva on tänu sellele mu kõrvad ja aju saanud puhata nagu ei kunagi varem (kunagi ikka, aga kes seda aega enam mäletab).

Eneseteostuse vajadusest

Ilmselgelt mul on lihtsalt liiga hea elu. Söögi, peavarju ja muu sellise pärast ei pea muretsema, siis on aega mõelda, et kes ma selline olen, miks ma olen ja mida ma oma eluga tahan peale hakata.