Mul on aega. Kui ma muretsemiseks oma kalleid minuteid ja tunde ei raiska, siis märkan, et mul ongi aega. Täitsa palju kohe.
Loe edasi ““Kaisutame natuke!” ja mis saladust ma Maya eest asjata varjasin”
Advertisements
Iga kord sama asi. Kui tõesti tundub, et kõik on pekkis ja meeleheide tikub ligi ja sees on painav segadus, siis tuleb ennast lihtsalt liigutada.
Loe edasi “Jooksmine päästab mu elu ja Maya on ikka nii armas (mõnikord)”
Ma tean, et homme ärkan ja kõik on jälle parem. Õigemini, kõik on sama, aga ma näen seda ise teistmoodi.
Tütre kasvatamine on mind päris paljusid iseenda komplekse mõistma pannud. Ja ilmselt on suur osa neist tekkinud tasapisi juba pisikesest peale.
Näita mulle, millised pildid sul telefonis on ja ma ütlen sulle, mis su elus kõige tähtsam on.
Singapuri klienditeenindajad on alla igasugust arvestust. Ma isegi ei räägi müüjatest, kes kunagi “tere”, “aitäh” või “palun” ei ütle. Kuigi imestama paneb kui kohtad mõnda, kes vähemalt ühte neist sõnadest mõistab kasutada.
Loe edasi “Uskumatu klienditeenindus, jäätee ja mu õnnis “aeg iseendale””
Need kolm valikut tegelikult ongi ainult kui su elus on miski, mis sulle ei meeldi. Kas lepid olukorraga ja muudad enda suhtumist, muudad olukorda ennast või astud sellest olukorrast välja.
Loe edasi “Muuta suhtumist, olukorda või asukohta – selles on küsimus”
Meil on Mayaga üks uus lemmikmäng tekkinud. Viimased kolm päeva on tänu sellele mu kõrvad ja aju saanud puhata nagu ei kunagi varem (kunagi ikka, aga kes seda aega enam mäletab).
Loe edasi “Siis kui ei jaksa enam 10 korda minutis “Emme! Emme? Emme!?” peale reageerida”
Ilmselgelt mul on lihtsalt liiga hea elu. Söögi, peavarju ja muu sellise pärast ei pea muretsema, siis on aega mõelda, et kes ma selline olen, miks ma olen ja mida ma oma eluga tahan peale hakata.
