Ma olen nüüd kaks päeva töötanud ühes vegankohas Manchesteri kesklinnas. Kui ma nende kuulutust nägin, siis teadsin, et kindlasti pean proovima sinna ettekandjaks saada.
Loe edasi “24 tundi Manchesteris teine osa ehk proovipäev”
Advertisements
Teisipäeva õhtul kell 23 jõudsin Manchesteri. Nii kui mu jalad maad puudutada jõudsid, lakkas paduvihm. Õhk oli värske, aga soe. Apteegi roheline tulukeste ruut näitas 19 kraadi.
Ei teagi nüüd kumb see olulisem oli, kas Martini lõpetamine või see, et nägime Ragnar Klavanit mängimas.
Loe edasi “Martin lõpetas Manchesteris ülikooli ja Maya elu esimene jalkamäng”
Toimis lausa nii hästi, et me saame korteri deposiidi tagasi TÄIES ULATUSES! Juhhei!
Kes ei tea, siis eelmise korteriga meil nii hästi ei läinud. 200 naela kaotasime pisiasjade tõttu.
Üks tuleb kaasa ja teine läheb Eestisse. Mõte tundub hea, eks. Aga tegelikkuses on kolm inimest ja kaks kohvrit üks paras väljakutse.
Loe edasi “Mahutame terve elu kahte kohvrisse”
Meil oli tund aega jäänud kojusõiduni. Istusime pingi peal ja nautisime õhtust päikest. Mõtlesime omi peades täpselt üht ja sedasama – Inglismaa on end meie jaoks ammendanud.
Panin telefoni aegsasti laadima, et kaasa võtta ja pilte teha ja teised ilusti üles leida. Ja siis loomulikult jätsingi ta sinna laua peale maha. Nägin alles linnas, et polegi. Tüüpiline!
Meie eilne vestlus läks umbes nii. Mina: “Issand, ma ostsin uue kleidi ja ma polegi sellest veel blogipostitust teinud!? Ma pole ju uusi riideid ostnud…” Järgnes pikem mõttepaus, sest püüdsin meenutada, millal endale midagi päris uut ostsin. Martin selle peale: “Sa lihtsalt ei ostagi kunagi midagi!”
Istusin seal Vegan V-le sarnanevas restoranis (kuigi V ikka täiega ilusam ja parem) Martini vastas ja mõtted uitasid ringi. Uskumatu, et see oli meil kahe aasta jooksul enam-vähem esimene kord kahekesi koos väljas süüa.
Loe edasi “Üle kahe aasta esimene deit ehk kui ühel meist on sünnipäev”
