Teate neid inimesi, kes enne toidu valmistamist kaaluvad kõik koostisosad üksteise järel ära ja loevad iga väikese ampsu sees sisalduvaid kaloreid? Ma olen igatahes terve elu mõelnud ja öelnud, et mina seda kindlasti kunagi ei tee.


Hahha!

Jällegi, ma tean, et ma pole liiga paks ja teatud kiht rasva on tervislik, aga kuna mu aeglane aga kindel kaalutõus ei peatu ega peatu ja trenni ma juba teen pea iga päev 30-60 minutit keskmiselt, siis mul oli vaja midagi veel ette võtta. Jah, ma juba teadsin, et mu näksimise harjumus on selle kõige taga, aga teadmine üksi ei motiveerinud seda harjumust muutma.

Esimene nädal toidu kaalumist ja mõõtmist on nüüd läbi. Ma püüdsin olla nii aus kui võimalik. Noh, et ei hakka nüüd sellepärast vähem sööma, et kõik on endale näha peale suhu pistmist. Sõin ikka seda, mida tahtsin, millal tahtsin. Kuus päeva seitsmest jäid veidi alla 2000 kcal, kolm päeva 1700 kanti ja kolm päeva 1800-2000 ja see seitsmes? See jäi napilt alla 3000.

Kui ma poleks kõike kaalunud ja Cronometerisse üles kirjutanud, siis ma poleks elu sees arvanud, et selline päev toitu võiks 3000 kokku olla. Noh, ega ma ju kunagi pole kaloreid lugenud, seega ma ükski päev ei oleks teadnud, et nüüd need asjad kokku on 1700, aga teised asjad kokku 2700.

Ja loomulikult oli see 3000 kcal päev peale pühapäeva, mil me pubides käisime. Pühapäeval näiteks oli 700 kcal tarbitud alkoholist ja toidust vaid 1000. Pole siis ime, et järgmisel päeval keha tahtis kõik tasa teha ja rohkem toitaineid, eks ole.

Mida see toidu kaalumine ja kalorite lugemine mulle andnud siis on?

Kuigi ma teadlikult püüdsin mitte ennast piirata, siis see osutus üsna keeruliseks. Kui sa reaalselt näed kui palju kaloreid on ühes küpsisepakis, siis kaob nagu isu ära terve pakk nahka pista peale õhtusööki. Piisab poolest.

Ma muidu olen see inimene, et kui krõpsupaki lahti teen, siis söön kohe kõik ära. Kunagi ei vedele kuskil poolikut tahvlit šokolaadi ega midagi sellist. Minu jaoks on alati ulme, et mõned inimesed nii teevad. Ostavad tahvli šokolaadi ja söövad seda mitu päeva. Pigem ostan lihtsalt väiksema tahvli ja söön ikka kohe ära.

/Käisin just Mayat tagasi magama ajamas, kell on alles 7 midagi ja ta tavaliselt ärkab 9 ajal. Nii on mul 2-3 tundi, et blogida ja/või raamatut lugeda või lihtsalt olla. Ilma et peaks kohe päevaga alustama. AGA mul oli meelest läinud, et Mayal tuli elu esimene hammas ära eile ju!!!!! Ja hamba asemel oleks pidanud tema ärgates olema üks münt! Ta ise ütles, et nii on, ma siis ei hakanud vaidlema. Ajasin Maya tagasi magama ja väääääääga vaikselt panin mündi kapi peale ja viskasin hamba aknast välja. Miks aknast välja? Ma ei tea, tahtsin sellest kiiresti lahti saada lihtsalt. :’D/

Igatahes, nüüd oma kaloreid kirja pannes ma vaikselt muutun selleks inimeseks, kes ei võta kohe peale söömist toitu juurde, sest nii maitsev oli. Ja ei söö maiustusi kohe kõiki ära enam, sest milleks? Tühjad kalorid ainult. Saaks aru, et päriselt on väga isu, aga panen tähele, et ega ei olegi. Harjumus rohkem. Ja mitte üldse nii hea harjumus, eks ole.

Ma ikka veel ei piira ennast. See tähendab kui on isu, siis söön. Vahet pole mille isu. Lihtsalt kuidagi teadlikumalt söön. Ja see kalorite lugemine iseenesest kuidagi piirab juba. Ei ole nii hea tunne näha, et 3000 kcal on naha vahele pistetud suvalisi asju liiga palju süües. Oleks siis suure tahvli šokolaadi söönud, eks. Oleks vähemalt väärt neid kaloreid. Aga ei, lihtsalt tavalised söögid ja igavad snäkid, mida sai liiga palju.

Noh, eks alati jääb see võimalus ka, et väheke valesti sai märgitud mõned kogused. Ma nagunii arvestan, et +-200 kcal võib alati päevas nihu olla. Igaks juhuks. Sest mõned asjad sisestan niikuinii silma järgi. Ja eesmärki nagu polegi praegu peale selle, et lihtsalt vaatan huviga, palju ma söön päevas. Ja söögiisu kahaneb ise nagu võluväel juba niigi.

Ideaalses maailmas ma jõuan ikkagi sinna tagasi, et söön kogu aeg täpselt seda, mida tahan ja ei loe ühtegi kalorit ja olen ikka enda jaoks heas kaalus/vormis. Eks vaatame. Ega kehakaal pole lõppude lõpuks see kõige tähtsam asi. Peaasi, et enesetunne on hea, riided mahuvad selga ja energiat on, et Mayaga sammu pidada.

Mallukas kirjutas sellest keha teemast ka just eile, soovitan lugeda, enne kui keegi arvab, et tal ka vaja kaloreid lugeda.

Ma ise ei tea, kaua ma viitsin end nii täpselt jälgida. Aga Cronometeris näeb toitainete tarbimist ka ja nii tore on vaadata, kuidas iga päev on toidus piisavalt mineraale ja vitamiine. See on hoopis parem tunne kui kaloritega alla 2000 jäämine, ausalt öeldes. Ilmselt eesmärk omaette võikski olla, et süüa natuke paremini, mitte vähem.