Teate ju küll seda tunnet, et loed midagi, terve aeg ise mõeldes, et “Mida pekki ma loen praegu!?!? MIKSSSSS!?”, aga samas ei lõpeta lugemist ikka, sest liiga põnev on juba.

Täpselt sellise raamatu eile õhtul lõpetasingi. Vähemalt oli lõpp õnnelik, seega oli tore magama minna. Aga see vahepealne osa. Ma reaalselt pidin vahepeal lõike vahele jätma ja raamatu mõneks ajaks ära panema, sest mul oli füüsiliselt tunne, et hakkan oksele. Nii rõve oli lihtsalt. On alles hästi kirjutatud, eks. Suudab nii tugevaid emotsioone tekitada.

Lugu on 18-aastasest tüdrukust (naisest?), kes satub haiglasse kui ta oma hemorroidid lõhki tõmbab raseerimise ajal. Nii hullusti, et pidi opereerima. Tema mõtetest ja mälestustest selle mõne päeva jooksul, kui ta haiglas on. Näiteks surus ta oma hiljuti opereeritud haava niimoodi lahti, et pidi peaaegu verekaotusesse ära surema. Ma päriselus ka väga verd ei kannata ja kirjeldused olid lihtsalt nii elavad, et ma olin kindlasti näost lubivalge seda osa lugedes. Aga see polnud üldse see kõige rõvedam koht raamatus. Ma ei taha isegi kirjeldada midagi. Ja keset seda rõvedust koorub kõigest välja veel ka üsnagi veider armulugu.

Raamat sai läbi, siis nägin, et selle raamatu põhjal on film ka tehtud. Kui seda google’dada, siis tuleb kohe esimesel lehel ette ka artikkel “5 kõige rõvedamat kohta “Wetlandsis””.  Ma ei tea, kas ma julgen seda filmi vaadata ausalt öeldes. :’D

schermafbeelding_2017_01_26_om_16_13_32.png(mediaclass-full-width.c3083fedae46a95f1139ff9d5833b1b6b8e20a69)
Pilt pärit: https://www.mediamatic.net/en/page/285591/film-still-from-the-movie-wetlands-2013

Ja miks ma selle raamatu lõpuni lugesin, kui see oli nii ökk ja väkk? Ma ei tea! Ju siis oli liiga hästi kirjutatud, et oleks lõplikult suutnud käest panna. Labane ja rõve, aga ikka pidin teada saama, mis siis lõpuks juhtub.

Tegelikult, ma tean küll. Sest mida sa muud ikka vaene hing teed, kui peab koolitööd kirjutama. Ikka kasutad iga väiksematki kõrvalist tegevust, et jumala eest liiga vara kõike tehtud ei saaks. Kes see siis nädal enne tähtaega mingi töö ära esitab? Ei-ei-ei, see ei käi nii. Päev enne max (rohkem nagu viimasel minutil küll) nagu kord ja kohus.

Aga see-eest täna hommikul äratas mind kolisev prügiauto või laadis keegi teine midagi suurde autosse 15 minuti jooksul õues kell 6.30 ega mind nii palju ei huvitanud, et oleks aknast välja vaadanud. Ma peaaegu läksin tagasi magama, aga siis ikka turgatas, et see on täiuslik aeg üles ärkamisest ja ajutööks. Niisiis on esimese koolitöö miinimumnõudest ainult 500 sõna puudu ja see kõige-kõige raskem osa, milles oli vaja väga detailidesse laskuda ning tehniliseks minna, see on nüüd tehtud. Võta nüüd kinni, kas see labane raamat hoopis aitas mul “kasulike asjade” osa ajus korralikult puhtaks pühkida, et paremini tööle hakata või mida.

Keegi on veel seda raamatut lugenud või filmi vaadanud?