Istun suvalises vanalinna kohvikus. Matcha latte ja vegan kirju koeraga. Kõige halvem kirju koer, mida söönud olen. Uskumatu, et kirjut koera saab halvasti teha.
Just eriti praegu kui poed on jälle täis värvilist munadepühade saasta, tunnen kui hea on olla sellest vaba. Üldse ei koti.
Mul on täna mingi täiesti teistmoodi energia sisse tulnud. Ideid lendab sajas kaares ja samal ajal tahaks terve päev Mayaga batuudil hüpata, et killukestki sellest energiast ära põletada, muidu on liiga palju lihtsalt.
Loe edasi “Maal lolliks läinud ja kelleks Maya suurena saada tahab”
Iga kord sama asi. Kui tõesti tundub, et kõik on pekkis ja meeleheide tikub ligi ja sees on painav segadus, siis tuleb ennast lihtsalt liigutada.
Loe edasi “Jooksmine päästab mu elu ja Maya on ikka nii armas (mõnikord)”
Ma tean, et homme ärkan ja kõik on jälle parem. Õigemini, kõik on sama, aga ma näen seda ise teistmoodi.
Mul on nii palju rääkida, et ma ei teagi, kust alustada. Näiteks sellest, kuidas ma esmaspäeval tööl käisin?
Alustame sellest, et teisipäeval käisin esiteks ühes trükikojas. Hindade kohta uurimas. Ütleme nii, et ma nüüd veel paar päeva nutan ja siis mõtlen, mis edasi saab.
