Kondasime ringi, sõime ja käisime rannas. Mida muud sa ikka lapsega puhkusel teed, eks ole. Väga palju kirjutada nagu ei olegi enam, jagan natuke veel pilte.

IMG_20181204_172228
Suvaline pilt kodutänavalt
IMG_20181205_105735
Jõulupuu
IMG_20181205_105623
Veel jõuluvärki
IMG_20181205_163850
Õnnelik oma kaelakeega

Kodurannas (Kuta beach) käisime lõpuks ainult mingi 3 korda vist. Ei tahtnud ära põleda ja seal ei olnud nii mõnus ka. Jubedalt palju oli igasuguseid müüjaid ja kohalikku rahvast (mitte et mul nende vastu midagi oleks, aga kõik ju ainult pakuvad midagi kogu aeg, niisama vestelda nendega ei anna eriti).

Lisaks asub seal üks pisike kontor, mis esmapilgul näeb välja nagu mingi teismeliste punker, aga on tegelikult pühendunud kilpkonnade päästmisele. Nimelt korjavad nad kilpkonnade mune ja kasvatavad kilpkonnabeebid veidi suuremaks ja tugevamaks ja siis lasevad ookeani.

Paljud kilpkonnaliigid (nagu muudki liigid Maa peal) on väljasuremisohus ja seda mitte ainult sellepärast, et ookeanid nii reostatud ja prahti (ja hunnikutes vanu kalastusvõrke) täis on. Valjud hääled ja linnatuled ajavad vastkoorunud kilpkonnad segadusse ning paljud pööravad peale koorumist valele poole (linna poole, mitte ookeani poole) ning hukkuvad.

Isegi kui nii ei lähe, siis korjavad inimesed ise need kilpkonnapojakesed kokku ning püüavad maha müüa ning rahaks teha.

Kui kellelgi on Balile minek, siis soovitan täitsa uurida, millal Bali Sea Turtle Society’l järgmine kilpkonnade ookeanisse saatmine on. Pidavat olema unustamatu kogemus.

IMG_20181203_143340
Ütleme nii, et ei olnud raske neid üles leida
IMG_20181203_143611
Kui me käisime, siis oli neil ainult üks beebike

Viimasel päeval me avastasime, et meie lähedal (kõigest 20 minutit bussiga) oli terve aeg üks väga ilus ja mõnus rand – Seminyak beach. Palju puhtam ja tühjem kui meie kodurand. Seal veetsime terve päeva.

IMG_20181205_161519
Mõned inimesed läksid päris kärsituks seal, sest Maya tahtis niisama kiikuda, aga neil oli instapildi jaoks statiiv ja kaamera juba paika sätitud
IMG_20181205_143842
Ehitasime mitmeid vanne seal, vesi oli niii soe
IMG_20181205_144221
Ma vist ei olegi kunagi nii tühjas rannas käinud, tõeline luksus!
IMG_20181205_145135
Iluprotseduurid

Ma teadlikult vältisin terve reisi jooksul kohalike meestega jutustamist ja vastasin vaid väga napisõnaliselt. Lihtsalt nii igaks juhuks, kunagi ei tea, mida keegi mõtleb kui lihtsalt viisakas oled. Aga seal rannas leidis Maya sõbranna ja tema isaga julgesin ikka juttu teha, sest noh, kammoon väikese lapse isa ju. Viga! Ikka tulid üsna ruttu küsimused nagu “Kus su mees on?”, “Kahekesi olete siin reisil?”, “Mis hotellis te ööbite?”, “Kas õhtul välja ka lähed?”, “Tule päikeseloojangul siia samasse kohta tagasi!” ja loomulikult ei pääsenud ma ka tema “käsitöö” kottide müügijutust (need olid need samad, mida paari euro eest igast teisest putkast saab osta) ning midagi ta küsis veel mu käest lõpuks, mida ma ei mäleta enam täpselt, aga see oli nii ebaviisakas mu jaoks, et kõndisin tuima näoga minema lihtsalt.

IMG_20181205_153821
Nunnud
IMG_20181205_153826
Kumbki ei rääkinud sõnagi teise keelt, aga tunde mängisid koos

Seminyaki linna ennast me eriti ei uudistanudki, sest bussiga sõites nägi välja nagu linnad siin ikka. Paksult täis poekesi, millede kaup jättis mulje, et Aliexpressi tooted on lihtsalt mööda poode laiali jaotatud. Eks oligi. Aga ostlejaid oli oi kui palju. Kõigil ju vaja puhkuselt T-särki kirjaga “I’m not gay but 20$ is 20$” ja mingit paarieurost üleõla kotti, mis on igal teisel turistil juba kasutusel kui tänaval inimesi vaatad.

IMG_20181205_140413
Teel bussipeatusest randa, Seminyak
IMG_20181205_140611
Sama, mis eelmine
IMG_20181205_140712
Ja ikka veel selle sama tee peal

Toiduga oli nii, et ainult paar korda võtsime riski ning püüdsime üsna suvalises kohas lasta taimetoidumenüüst mõnda rooga veganiseerida. Saime hakkama isegi, aga siis nägid need toidud küll väga nukrad välja. Kõige parem on käia kas vegankohtades või neis söögikohtades, mida on veganite poolt kiidetud Happy Cows.

IMG_20181130_123058_791
Meie esimeseks lemmikuks söögikohaks oli Tasty Vegan (nii Kutas kui Seminyakis olemas)
IMG_20181130_123058_770
Tasty Vegan
IMG_20181204_105844
Muidu nägin igal pool väga kalleid smuutikausse, siis Tasty Veganis sai sellise 35 000 eest (2.11 eurot)
IMG_20181205_123254
Teiseks lemmikuks oli Earth Cafe (olemas Seminyakis ja Ubudis, ma ei tea võib-olla kuskil veel isegi)
IMG_20181205_125916
Noor kookos, palju-palju parem kui kookosvesi, mida poodides müüakse. Ja neil olid paberist kõrred!!
IMG_20181205_133845
“Ära kunagi kahtle, et väike grupp pühendunud ja teadlikke inimesi suudavad maailma muuta, sest tegelikult on see ainuke asi, mis ongi päriselt maailma muutnud.”
IMG_20181205_172917
Hinnad olid seal Earth Cafe’s võrreldes teiste kohtadega muidugi kallimad, aga kõik on väga värske ja väga puhas ja väga maitsev. Menüü oli rikkalik ja külmkappides oli igasuguseid käsitsi tehtud maiuseid ja kooke ja komme.
IMG_20181205_133038
WC oli ka nii kihvt, et vääris üles pildistamist

Peale rannas peesitamist ja söömist käisime veel ühes ostukeskuses Seminyakis. Ostsin sealt Martinile ühe šokolaadi ja vaatasime niisama igasuguseid asju. Umbes 20 minuti jooksul, mil me seal olime, läks terve keskus neli korda  minutiks või kahkes kottpimedaks. Täitsa omamoodi kogemus. Ühel hetkel oleks nagu kontsertil olnud, kõik lehvitasid oma telefonide tuledega. Vedas, et me sel ajal liftis ei olnud.

IMG_20181205_182435
Ja robotid on Balil sellised
Advertisements