Pildil sojatooted – tempeh, sojaviineritega pirukad (Bonsoya vinkudele pole maailmas vastast) ja tofu. Lisaks all paremal on näha, et isegi lõhealternatiiv on tänapäeval sojast tehtud. No mida siis ei saa sojast teha üldse? Tundub, et kõike saab. Aga kas kõik võivad soja süüa üldse? Ja kui võivad, siis kui palju?


Meie enda pere tarbib soja pea iga päev. Siis mitte kui piim on otsa saanud, siis teeme veega putru. Aga muidu on sojapiim pudru sees ja lisaks veel tofu 4-5 korda nädalas ja 1-2 korda nädalas mõni teine sojatoode.

Veganlusega alustades tarbisime oluliselt vähem soja, sest selline halb maik oli sojal juures. Ma ei mõtle seda sõna-sõnalt, vaid just seda hirmujuttude levitamist, et soja tekitab vähki ja on ohtlik ja muudab mehed naisteks ja kes teab veel mida. Kuigi olin juba näinud ja lugenud, et need on kõik müüdid, siis ikkagi oli justkui sisse kodeeritud, et soja ei peaks palju tarbima. Ning isegi iga päev natuke tundus liiga palju.

Kes ei peaks soja tarbima?

Kujutate ette, kõigile inimestele maailmas ei sobigi soja. Umbes ühel inimesel 2000-st on sojaallergia. Lehmapiimaallegia on 40 korda tavalisem. Ning 10 korda tihedamini kui sojaallergiat esineb kõiki muid tavalisi allergiaid nagu munaallergia, kalaallergia, pähkliallergia, nisuallergia jne.

Fütoöstrogeenid

Teaduslikult on selgeks tehtud, et erinevates toitudes leiduvad fütoöstrogeenid reeglina EI käitu samamoodi nagu kehas endas leiduv naissuguhormoon östrogeen. Neil on küll sarnased nimed ent inimorganismis käituvad nad erinevalt.

Soja pole ainuke toiduaine, milles leidub fütoöstrogeeni ning iroonilisel kombel on hoopis õlles leiduv (täpsemalt humalas) fütoöstrogeen (8-prenylnaringenin) kõige tugevama mõjuga (selles mõttes tugeva mõjuga, et võib käituda nagu päris östrogeen) fütoöstrogeen, mis on leitud. Lausa 50 korda tugevam kui sojas leiduv fütoöstrogeen genistein. No vot, sellepärast ma võingi iga päev pool kilo tofut ära süüa ja suurtest rindadest vaid und näha ent samal ajal on Naabri Peedul suuremad rinnad kui mul raseduse ajal olid. Unustage ära saiakontsud ja soja, naised, õlut peab jooma, et suuri rindu (ja õllekõhtu ja valutavat või küürus selga) saada.

Ah jaa ja sojas leiduvaid fütoöstrogeene on uuritud ja on leitud, et mõistlikus koguses tarbides nad hoopis – üllatus-üllatus – tugevdavad tervist. Soja tarbivatel inimestel leiti olevat kõrgem luutihedus ning väiksem oht haigestuda emakavähki või munasarjavähki. Mitte vaid paari protsendi võrra vaid 30%/50%.

Kui palju soja on liiga palju?

Eesnäärmevähki põdevate meestega tehti katse. Pooled olid tüüpilise menüü peal, teised olid vegantoidul ning lisaks anti neile 7-18 portsjonit soja IGA päev. Niimoodi oli nende menüüs palju rohkem proteiini kui teiste menüüs, kes liha sõid. Tulemus oli see, et mõlemal grupil oli aasta pärast veres sama palju IGF-i (insuliinisarnane kasvufaktor, mis stimuleerib vähikasvu) kui alustades. Ehk liiga palju. Aga mainin ära, et rindu ei kasvanud ette mitte ühelegi neist meestest, kes hullumeelseid sojakoguseid põske pistsid. Teistele ka mitte. Vist.

Varem on tehtud eesnäärmevähki põdevate meestega katse, kus pooled sõid tavatoitu ja pooled vegantoitu nagu tavalised veganid. Ehk et proteiini ei saadud mitte AINULT sojast vaid ka muudest kaunviljadest, teraviljadest jne. See katse näitas väga suurt muutust nende meeste puhul, kes sõid vegantoitu. Nende haigus näitas paranemismärke ja veri oli peale aastat vaid täistaimetoidu tarbimist 8 korda võimekam vähiga võitlemiseks kui enne katse algust. Mitmel juhul aeglustus või peatus haigus ilma radiatsiooni ja lõikusteta.

Seega päris viit liitrit sojapiima iga päev ehk ei peaks jooma vist.

Samas. Kuidas on võimalik, et Aasias tarbitakse tunduvalt rohkem soja kui mujal maailmas ent vähki ja südamehaiguseid jms esineb palju vähem? Tuleb välja, et sojas leiduvad fütoöstrogeenid suurendavad IGF-iga siduvate proteiinide teket. Mis tähendab, et veres on vähem nö. lahtist IGF ning kuna ta on ära seotud, siis ei saa see nii palju vähi kasvu stimuleerida kui lahtisena saaks.

Mis me teada saime, on see, et 7-18 portsjonit soja on tõenäoliselt siiski liiga palju. Ent tuginedes ülejäänud maailmas tehtud uuringutele võib öelda, et 3-5 portsjonit (mis on näiteks 450-750g tofut) on arvatavasti see maagiline kogus soja, millest rohkem võiks mitte tarbida. Vähemalt mitte iga päev. Aga isegi kui rohkem sööd, siis on tõenäoliselt okei.

Seega jah, kui head asja saab liiga palju, siis ta ei pruugigi enam nii hea olla. Vot kus lops, eks ole!

Soja kohta info edastasin teile täna arsti haridusega Michael Gregeri saidilt, kus ta keskendub kõige hiljutisematele toitumisteadusega seotud uuringutele (millele on ka iga video juures viidatud). Leht ise töötab suuresti tänu vabatahtlikele, seega mingeid suuri firmasid taga ei ole ja info on tasuta ja kõigile kättesaadav.

Tema sojateemalised videod leiad näiteks siit:
https://nutritionfacts.org/?s=soy

Veel eestikeelset infot soja kohta:

Soja – süüa või mitte?

Müüdid sojast – purustatud!

Soja: tänapäeva õudusfolkloori keskmes

Advertisements