Ainuke asi, mida ta sünnipäevaks tahtis lõpuks, oli südamekujuline kook, mille peal oleksid südamekujulised maasikad. Mul vedas.

Ümmarguste digestive küpsistega, kookosjogurti ja maasikamoosiga sai selle tehtud õnneks. Muidugi polnud see nii ilus ja täiuslik nagu ma ise oleksin tahtnud, aga Maya jaoks oli. Eriti need kommid ääres.

Kui ta oleks dinousaurust sinna peale tahtnud nagu veel mõni kuu tagasi, siis oleks pidanud aju korralikult ragistama. Ise olen suur koogimeister küll, aga ilma ahju, vormide, visplite ja kaussideta ja muu selliseta pole sest oskusest midagi suurt kasu. Õnneks küpsisekoogi jaoks palju midagi peale koostisosade vaja polegi.

Maya soovil laulsime ta hommikul üles. Noh, ütleme nii, et läks vähemalt neli sünnipäevalaulu aega enne kui aru saime, et see nott küll üles ärgata ei kavatse. Lasime natuke edasi magada ja siis proovisime uuesti. Pidin ikka õrnalt õlast raputama ka, siis suvatses silmanurga lahti teha ja teise poole pöörata. 😀

Kingituseks me leppisime temaga kokku, et ta saab ise mänguasjapoest endale midagi osta. Mõtlesime mingi Lego komplekti kinkida alguses, aga ma ei tea, kas siinsetes poodides on kehv valik või ongi nii jamad komplektid hetkel ainult. Ei leidnud midagi sellist “jee vau!” asja, las siis valib ise.

Aga ega ta ise selle valimisega paremini hakkama ei saanud. Tund aega jooksis läbi poe, aga suurema osa ajast veetis ikka seal klotside laua taga keset poodi, kus saab mängida. Seal ta mängib, aga kodus viskab need niisama laiali.

Tegelikult mänguasjadega on tal üldse niimoodi, et kui on mängimise tuju, siis mängib ükskõik millega, ka puupulkade ja kividega. Kui tuju ei ole, siis pole ka suurest kastitäiest mänguasjadest mingit tolku. Poest me väljusime surmväsinutena ikka tühjade kätega lõpuks.

Aga hommikul oli see veel nii naljakas, kuidas sai siis kingiks raha ja vaatas seda ja ütles sellise pooleldi muigega, aga “hirmus tõsiselt”, et “Pfft, see on ju ainult raha!” ja viskas teatraalselt selle otse koogi sisse, ise marurahul sellega kui lahe ta ikka on.

IMG_20180926_091407
Mõttes vaikselt “Kuidas ma nüüd emmele ütlen, et ma tahan ainult need kommid kõik ise ära süüa, aga koogist jumala suva?”

Peale seda kui olime hommikusöögiks kooki ja komme söönud, läksime Sentosa saarele. See on paksult täis turistiaktratsioone ja seal on terve Singapuri üks vähestest randadest. Ma isegi ei tea, kas mujal siin ongi üldse. Singapuris on nii suured sadamad, et randadele ei jää ruumi ja kui ongi rand, siis on vesi üsna.. väka. Nende samade hiiglaslike sadamate tõttu.

Aga meid huvitas hoopis sealne piraadilaev/vee mängumaa. See on kihvt. Maya nautis täiega. Ära saime minna ikka alles siis kui kõlarist kostis “Veepark suletakse VIIE minuti pärast, ma kordan, veepark suletakse VIIE minuti pärast” ehk siis saime minema kui päike juba loojumas oli.

Meil üldse vedas ja polnud väga palju rahvast. Nimelt, kohe kui metroo pealt välja astusime ja ranna poole kõndima hakkasime, kuulsime valju kõuekärgatust. Ideaalne ilm. Lauspäikesega oleksime tunniga ära põlenud.

IMG_20180926_142110
Jee, palmid!
IMG_20180926_142356
Rannaloom, taustal tormipilved, aga need meie kohale ei jõudnudki
IMG_20180926_170225
No ma ei tea, ma vist ei ole oma silmaga lahedamat veeparki näinud
IMG_20180926_163432
Vees oli hea soe pikutada

Neljane Maya on nagu Maya ikka. Hooliv ja armas, aga parajalt paljude krutskitega. Oskab iga asja positiivseks ja enda kasuks pöörata. Viimasel ajal köidavad teda numbrid. Sõitsime näiteks metrooga ja ütlesin midagi sellist, et ainult kolm minutit on vaja veel oodata.
Maya selle peale, et “Aa, et kolm on vähe jah?”
Mina: “Nojah, üsna vähe jah.”
Maya: “Aa, noh, siis ma võin ju küll kodus kolm multikat vaadata, see on nii vähe!”
Sellised väikesed kavalused on meil siin igapäevased.

Kuigi ta on juba NII SUUR ja üsna ülbik minuga aeg-ajalt, siis hommikul kipub ikka unesegaselt kaissu pugema. Ja päeva jooksul käib tal ikka mitu hellushoogu peal, mil jookseb minu juurde lihtsalt selle jaoks, et öelda, et ta armastab mind.

Pildile jääda ta sünnipäeval nii väga ei viitsinudki. Ma ei hakanud siis taga ajama kah. Need mõned, mis tegin, iseloomustavadki teda kõige paremini. Eriti need viimased kaks:

IMG_20180926_142232
“ah, et emme, tahab pilti teha”
IMG_20180926_142242
“okei siis – nänänänäänääänänänäään”

Palju õnne, Maya! Aitäh, et sa oled täpselt selline nagu sa oled. Ilma sinuta ma ei teakski, mida tähendab nii suur armastus, et terve ülejäänud maailm muutub selle kõrval tolmukübeme moodi pisikeseks.

 

Advertisements