Lennukisse istudes saime kohe enda kätte lipikud külastusviisa taotlemiseks. Ühel pool ilutses suurelt “NARKOVEDAJAID OOTAB SURMANUHTLUS!” ja teisele poole pidi siis enda andmed kirja panema.


Kohe oli ka see küsitud, et kuhu edasi minek on. Panime igaks juhuks Kuala Lumpur kirja. See kõige lähemal. Teisi linnu Malaisias peast ei teadnud, muidu oleks võinud ju mõne veel lähemal asuva linna ka panna.

Ma ei tea, kuidas teistel oli, aga ma kuni viimase hetkeni ei olnud veel päris kindel, et me üldse selle 30-päevase viisa/loa saame. Usun, et olin end liiga pikalt erinevatesse foorumitesse unustanud, kus väidetakse, et lennujaamas küsitakse miljon küsimust ja raske on riiki sisse saada. Tegelikult muidugi võib-olla ongi raske, siis kui oled korra juba käinud. Et noh, siis nad ehk küsivad, et mis sind siis tagasi toob ega taha naljalt läbi lasta kui mingit reaalset põhjust pole ja pole tõendeid, et sa Singapurist jälle edasi kavatsed reisida.

Aga esimeseks korraks saime küll lihtsalt. Rääkida polnud vaja mitte kui midagi. Ametnik ütles meie nimed ja pidime reageerima, vaatas passid üle, võttis minult ja Martinilt sõrmejäljed ja peale seda oligi nagu kõik. Noh, templid saime ka ikka passidesse. Üleüldse terve lennukitäie inimeste kohta nägin, et ainult kahel inimesel tekkis probleeme. Ma ei tea, mis täpselt, aga miskipärast saadeti nad ametniku juurest tagasi. Kuhu või mis edasi sai, seda me enam ei näinud. Võimalik, et pidi lihtsalt uue lipiku täitma, miski võis ju valesti olla. Kes teab.

Lennujaamas ootasid meid aga tulistajad. Vähemalt selline mulje jäi hetkeks. Mingi suur-suur masin oli arstimaskides inimeste vahel ja sellega nad sihtisid meid kõiki. Küllaltki närviliselt, seega jättis õudusfilmi mulje. Aga ei, masin mõõtis kõigest temperatuuri. Nad on siin väga ettevaatlikud ega taha haigeid inimesi enda riiki. Õige kah. Väikese saare peal elab siiski üle viie miljoni inimese. Mõni epideemia peaks riiki sisenema, siis on pekkis.

Kohale jõudsime me kella 8 ajal hommikul. Kraade oli väidetavalt 25, aga tundus soojem. Taksosid saab lennujaamast võtta nii neid, kus saab kaardiga maksta kui ka neid, kus ei saa kaardiga maksta. Oleksime peaaegu valesse istunud, aga õnneks juht ise näitas käega, et ainult sularaha võtab.

Taksosõit oli põnev. Saime esimese pilgu Singapurile heita ja peab ütlema, et see pole midagi sellist, mida me oleksime oodanud. Ei heas ega halvas mõttes. Lihtsalt ootamatu. Minu jaoks oli kõige ootamatum see kui roheline siin on. Nii palju puid on linnas. Suuri võimsaid puid. See on nii tore. Ma kujutasin ette, et Singapur on kuidagi otsast-otsani linn ja rohelust pole ollagi. Aga natuke ikka on, see tegi meele heaks.

IMG_20180905_180330
Tegin pildid hästi väikeseks, nii et kvaliteet on kaka pähh, aga muidu ma ei viitsiks üldse pilte lisada
IMG_20180903_165557
Maya juhatab teed

 

IMG_20180903_165934
Singapur sai hiljuti 53-aastaseks, sellepärast on pool linna lippe täis
IMG_20180903_170309
On ju mõnusalt roheline 🙂

IMG_20180903_170313

Kuigi me oleme siin olnud juba neli (isegi viis?!) päeva, siis pole me esmamuljest veel väga kaugemale jõudnud. Me ööbime kesklinnas ärirajoonis ja siin pole nagu midagi muljetada. Suured kõrged kontorihooned ja muud sellised.

Ent kõrval on kohe Hiinalinn (tükk aega mõtlesin, kas väikese või suure tähega, aga ikka pole kindel). Hiinalinn on vaatamisväärsus omaette. Päevasel ajal saab seal üsna rahulikult jalutada, aga õhtul püüavad nad kõik sind oma restorani sööma meelitada ja sagin ja melu on meeletu. Kuigi, siin nad ei käi tegelikult päris tüütult peale ega hakka jälitama. Lihtsalt seisavad söögikoha ees ja pakuvad menüüd näidata.

Samuti on Hiinalinnas suur-suur pahnaturg ja ma ei tea MIKS JUMAL KÜLL, aga siin-seal müüakse lahtiselt duriani. See haiseb nagu miskine väga-väga magus asi oleks roiskuma või mädanema läinud. Isegi Maya tabab selle haisu iga kord ära ja kõnnib nina kinni hoides. Kohalikud ise söövad seda kummikindad käes. Oeh. Ma ei tea, kas ma tahan seda üldse proovidagi. Vist peaks.

IMG_20180903_171757
Okei, järgmine kord püüan kvaliteedi vähe paremaks jätta vist 😀

IMG_20180905_182706

IMG_20180905_182055
Siit tuleb Maya seeria

IMG_20180905_182100IMG_20180905_182110IMG_20180905_182112IMG_20180905_182119IMG_20180905_182122

Väljas söömine on siin suhteliselt odav. Kui eurodesse ümber arvestada, siis hiiglaslikes söögisaalides, kus on ilmatuma palju valikut (kõigile peale veganite) saab söönuks 2-3 euroga vabalt. Me oleme siiani pidanud vähe korralikumates kohtades sööma ja läheb ikka 4-6 eurot inimese kohta. Mis pole ju ka palju, aga noh, samas kui igal söögikorral väljas süüa, siis kolme peale läheb kokku ikka paljuks.

IMG_20180903_195400_188
Nimetuseks oli mingi monkey head seente (ei tea, mis eestikeelne vaste võiks olla) värk, hullult hea.

Praeguses elukohas me erilist midagi süüa teha ei saa. Siin on ainult üks pliidiraud ja üks pott. Mikrolaineahi ka, aga sellega ma ei oska midagi väga peale hakata. Toitu soojendada oskan, muud midagi. Okei-okei, nuudleid tegin küll siin ükspäev. Esiteks püüdsin seda nuudliblokki pooleks murda peale seda kui olin paki lahti teinud. Suur viga, pärast oli pool tuba nuudlijupikesi täis. Kui olin suurema osa nuudlitest kokku pühkinud köögipinnalt, siis valasin ülejäänud pakist ka potti ja otseloomulikult lendas maitseainepakike ka kinniselt keevasse vette. Palju õnne, Anett, sa oled võitnud Master Chef Singapore finaali! Eks ole. 😀

Nali naljaks, aga kui teil on juhtumisi mõni väga lihtne ja hea ühe poti veganretsept taskust võtta, siis olen äärmiselt tänulik. Mu söögitegemisoskus jäi vist suures reisituhinas kuskile maha.

IMG_20180905_204840_414
Printsessid

Praeguses elukohas oleme kuni teise oktoobrini ja selleks ajaks peaks meil juba pikemaajaline korter olemas olema. Peab järjest hakkama vaatamas käima.

 

Praegu söömegi ainult kaks korda päevas, sest siiani oleme pool päeva maha maganud iga päev. Ajavahega harjumine võtab oodatust rohkem aega. Kõik sellepärast, et lennukis ei saanud üldse magada ja esimesel päeval tegime kaks pikka uinakut. Täna on esimene päev, mil ärkasime hommikul. Ma tegin lausa kell 8 silmad lahti. Eesti aja järgi siis 3. Meil on viis tundi vahet Eestiga.

Nüüd edasi läheb Martin esmaspäeval tööle ja vaatab, kuidas talle seal tundub. Samal ajal me peame Mayaga oma külastusviisat pikendama, et 30 päeva asemel 90 siin olla. Peale seda peame vähemalt 5 ööpäevaks riigist lahkuma ja sealt edasi peaks jälle otsast peale saama 30 päeva ja siis seda pikendama 90-ks vms.

No vaatame, mis saab.

Ah jaa ja tegelikult eile käisime natuke kaugemal kui Chinatown ja CBD (Central Business District ehk see ärilinnaosa, mida enne mainisin) ja nägime ikka seda maagilist ja innovaatilist osa Singapurist ka veidi rohkem. Marina Bay ja selle ümbrus ning Gardens by the Bay. Me läheme kindlasti sinna veel mõnipäev. Tõenäoliselt üsna tihti peale seda kui Mayaga kahekesi jääme.

IMG_20180906_162604
Gardens by the Bay
IMG_20180906_162854
Hiinlastel mingi üsna tähtis püha praegu (või tulemas, ma pole kindel), igale poole panevad kaunistusi ja sätivad telke ja lavasid üles + erinevad punased altarid välja pandud linna peal koos küünalde ja toiduga

Oeh, seiklused on vinged, aga vahel on samas päris raske kui midagi kindlat pole. Kõike korraga ei saa.

Emotsioonid on ikka veel seinast-seina, aga ju see ongi normaalne kui teisele poole maakera kolida, eks.

 

Advertisements