Meil oli vaja kolm päeva sisustada ja nagu ikka, mõtlesime kõik alles käigu pealt välja.


Esiteks kohe kui olime sõbra sadamast kätte saanud, viisime ta Tallinna vanalinna. Kindla peale minek! Seal ma võin ise ka hommikust õhtuni vantsida, ilma et kopp ette lööks. Tõesti maagiline ja ilus koht.

IMG_20180821_130532
Ilmaga vedas

Esimest korda elus käisime Oleviste kirikus, seal üleval. Kitsas trepp oli omaette elamus ja allaminek võttis pea pool tundi aega, sest iga kord kui keegi üles tahtis, siis me jälle hoidsime hinge kinni ja surusime ennast vastu seina. Kui lõpuks välja astusime, siis olime kolmekesi nagu poleks viis aastat värsket õhku hinganud ega päikest näinud.

IMG_20180821_131510
kirikutornid kenasti paistavad

Kolmandaks, ja ma ei liialda kui ma ütlen, et me kõik olime sealt tulles kui laksu all – Vegan V. See on lihtsalt kirjeldamatu KUI suurepärane võib üks restoran olla. Lähed sisse ja oled alati oodatud. Sööd ja oled kui teises maailmas. Toit on taskukohane, kuid iga kord absoluutselt lummav. Toidu kvaliteet ei kõigu ja teenindajatel on alati hea tuju.

IMG_20180821_141035
meretaldrik

Me võtsime eelroogadeks peediravioolid (nagu alati!) ja lisaks proovisime meretaldrikut. Viimases see vetikasalat ja porgandilõhe olid ÜLIhead, aga vetikahummus ei olnud üldse minu maitse. Lõpuks ometi midagigi, mis mulle Vegan V-s ei meeldi. Aga teised sõid, seega lihtsalt väga spetsiifiline maitse ja kellele sobib ja kellele mitte. Pearoogadeks võtsime täidetud suvikõrvitsa, tempeh‘ salati ja eripakkumise, milleks oli kukeseene-tofu cannelonid.

Andrew pole vegan, aga ütles ka, et oli peale söömist nagu kergelt pilves sellest kui hea kõik oli. Üldse terve reisi vältel sõi ta koos meiega vegantoitu. Ta on üks neist Martini töökaaslastest, kes hakkas lõunatel vegantoitu sööma, kuna Martini toit nägi tema jaoks nii ahvatlev välja alati. Siiani teeb omale töö juures avokaadosalati vrappe iga nädal.

IMG_20180821_143838
See kõige alumine valge kaste oli lihtsalt jumalik, reaalselt. Jumalik on nii haige sõna, et kui ma seda kastme kirjeldamiseks kasutan, siis see järelikult ikka oligi VÄGA VÄGA hea
IMG_20180821_152029
Ma võtsin ilma enne vaatamata selle pisikese šokolaadikoogi ja olin ELU pettunud kui lauda toodi, sest noh, nii väike ju! Tegelikult olid nad mõlemad võrdväärsed. Šokolaadikook oli rammus ja tummine ja marjakook kerge ja õhuline. Üksinda ma polekski suutnud tervet šokolaadikooki ära süüa. Jagasime.

Karu Talu šokolaad on see pood, kuhu ma ei saa minemata jätta kui juba vanalinnas olen. Kuigi minu meelest olid sealsed asjad eelmine aasta paremad. Samas Martinile ja Andrew’le meeldis väga Vana Tallinna likööriga šokolaad. No ja snickers oli ikka väga hea, kuigi mitte nii hea kui varem. Ehk siis nad on tõenäoliselt vahepeal retsepti muutnud ja mulle meeldis eelmine rohkem lihtsalt.

IMG_20180821_123408
Ma ausalt öeldes ei mäleta enam, mis tänav see on, aga mu jalad mäletavad hästi, kuhu minna
IMG_20180821_161714
Mu lemmik

Õhtul käisime veel Kadriorus. Kõndisime läbi pargi, imetlesime kaugelt Russalkat ja tahtsime presidendi maja näidata. Mõtlesime, et huvitav küll, ei mäleta, et ta nii väike oleks olnud ja kohvik ja muuseum ka sees. Mida pekki, eks. Lähme siis enda arust presidendi maja lilleaeda ja seal juba taipasime, et Kadrioru loss ikka vähe teine asi. Nägime tublid valvurid ikka ukse ees ära ja kolm mesitaru kah, millest igavene uhke jutt kõrval seisis.

Teisel päeval sõitsime Haapsallu. Tegime oma tavapärase tiiru – rannapromenaad, suur liivane mänguplats, vanalinn, linnuse varemed, jäätiseputka, Beguta külalistemaja. Ära sõites pöörasime kuskile valesse kohta ja nägime tänu sellele veel selle rongijaama ka ära, mis on põhimõtteliselt nagu väline rongimuuseum. Igasuguseid vanu isendeid seal. Meie sõber on juhuslikult ka natuke rongide fänn, seega läks täitsa hästi.

IMG_20180822_152438
Beguta on muidu mitu aastat meie lemmik olnud, aga seekord kahjuks pettusime. Kaste oli toorestest avokaadodest ja muud nipet-näpet häiris ning teenindaja oli ka natuke tüdinud, et me üldse tulime. Tundus, et sattusime valel päeval.
IMG_20180822_161925
Mu nunnu
IMG_20180822_163513
Kusjuures eelmine aasta käisime, siis oli see sama koht paksult turiste täis, seekord täitsa tühi hoopis. Mõnus.
IMG_20180825_101715_744
Nii ilus taust, et pidin seal pildi saama lihtsalt. Instafilter peal.

Haapsalust tagasi sõites läksime Keila juga vaatama. Ronisime seal kivide peal ja hoidsime pissi kinni, sest see vee hääl mõjus põiele õige agressiivselt.

IMG_20180822_185407
Ma ja Andrew sõrm, jee. Instafiltrit pole.

Kolmandal päeval võtsime ette pika retke Kõrvekülla, Kakerdaja rabasse. Meist polnud seal keegi varem käinud, seega sõitsime Google Mapsi abiga. Heh, ei olnud kõige parem otsus. Ühes kohas näitas Maps, et me sõidaksime ringilt maha, et teha U-pööre ja siis uuesti ringile minna, et järgmisel mahasõidul ära pöörata. Okei, see pole hullugi, aga ühel hetkel näitas Maps, et pööra paremale ja sealt läheb otsetee rabasse, aga tegelikult oli paremal ainult üks suur maja ja paremale pöörates oleksime lihtsalt kellegi õuele sõitnud. Hiljem, lootusetult hiljem saime alles teada, et lähenesime rabale üldse valelt poolt ning seetõttu pidime eluohtlikuid auke mööda hiilima.

Raba ise oli hingematvalt ilus. Rohkem ei oskagi kirjeldada. Ujumisriided oleksid võinud kaasas olla, rabajärve vesi tundus nii mõnus. Kõndisime vist 3 tundi kokku, tervet rada läbi ei käinud, aga ca. 10 kilomeetrit ikka. Tubli tulemus selle kohta, et meie kõige väiksem matkasell oli ju kolmene. Väike väeti proteiinipuuduses vaevlev veganlaps pidi 10 kilomeetrit maha kõndima – jube, eks! #sarkasm

IMG_20180823_151845
Rabas peab ikka lihh kaasas olema, muidu ei jaksa. Bon Soya grillkotletid on üle prahi! Andrew’le meeldisid nende viinerid jällegi, küsis, et äkki ta saaks neid kuskilt Inglismaalt ka osta. Kahju, et ei saa.
IMG_20180823_161245
Kohe esimeses peatuses oli snäkipaus
IMG_20180823_171229
Nii ilus
IMG_20180823_171236
Väike matkasell
IMG_20180823_172045
rabajärv

Meie juures maal tegime veel sauna ja hüppasime külma mudasesse tiiki ja jõime külma kalja. Noh, et ikka see autentne Eesti kogemus edasi anda.

Nii tore kui keegi kaugemalt maalt külla tuleb, on kohe põhjust ise ka oma kodumaad (taas)avastada. Eesti on nii ilus!

Advertisements