Berliin, Berliin, Berliin. Kust nüüd alustada?


No alustame sellest, et ilusamat Berliini nägime alles siis kui bussiga juba lennujaama sõitsime, et Eestisse edasi tulla. Kõik tähtsamad hooned (Tripadvisori top 5) ja ma ei mäletagi enam, mis kõik me seal põgusalt ära nägime. Ilus linn. Vaatamist seal jagub.

Ida-Berliinis veetsime rohkem aega ja see oli küll pigem kultuurišokk. Peatänaval kõik suured uhked poed täiesti tühjad. See võib-olla ei olekski nii imelik, aga Manchesteris olid peatänava poed ALATI paksult täis ostlejaid. Inimesed tänavatel lällasid ja jõid. Kõik suured reklaamplakatid olid alkoholireklaamid. Noored tüdrukud tegid väikest tsirkuse etteastet ja mingi paks silmini täis mees kakerdas nende lava peale, nii et tagumik vaevu püksis püsis ning rahval oli meeletult naljakas ja tore. Nojah. Me läksime edasi, sest alkoholilõhn ei meelitanud ainult pakse joodikuid ligi vaid parvedes herilasi samuti.

Enne kui jõudsime üle tee hotelli, jooksis suure kotiga mees punase tulega üle tee ja viskas suure hunniku valgeid paberilipakaid autoteele. Hüüdis midagi saksa keeles, aga ei mina sest mõhkugi aru saanud. Mõtlesin, et äkki lipikud mingi sõnumiga vähemalt. Korjasin mõned üles, et näha, mis põhjusel neid oli vaja laiali loopida, aga ei, tühjad lipikud.

Hotelli tahtsime valida selle järgi, et lähedal oleks kõige rohem vegantoidukohti. Ei õnnestunud. Lõime “Berlin” Happy Cow lehel sisse ja kaart kubises taimetoidu valikutest. Võtsime siis hoopis ühe väga huvitava muusikateemalise hotelli nhow. Soovitan sajaga. Nii kihvtis ja meeleolukas hotellis pole veel kunagi ööbinud.

IMG_20180803_161341-01
Hotell oli üleni roosa ja voolujooneline
IMG_20180804_111053
Telekas oli peegli sees peidus

Samuti ei tulnud midagi välja meie esialgsest plaanist süüa kaks korda hommikusööki, kaks korda lõunat jne. Noh, lihtsalt selle jaoks, et kõik taevani kiidetud kohad saaks läbi käia. Vahemaad olid siiski väiksema vegani jaoks liiga väsitavad ja esimese päeva õhtusöök oli ka nii võimas, et peale seda polnud enam mitte mingit vajadust mitte millegi järele.

Räägin siis sellisest kohast nagu Lily Burger Berlin. Menüü oli meetreid pikk ja kõike, mida sai mitteveganina, oli võimalik tellida ka veganversioonis. Kotletiks sai valida mu meelest kolme erineva variandi vahel. Me kõik võtsime seitaniga muidugi. Eriti vahva oligi, et isegi mitmete valikutega laste veganmenüü oli olemas.

Hinnad olid nii, et odavaima burgeri oleks vist umbes 10 euroga kätte saanud ja kõige kallim oli üle 100 euro. Sellest monstrumist näidati seina peal videot ja no, ma ei tea. Suht ajuvaba värk. Samas kord elus sõpradega mitme peale, miks mitte. Eks ta selline meeleolu asi ole rohkem.

Kui muidu kallis hind söögikohas muudab mu kriitikameele eriti teravaks ja pean tähtsaks ka kõige pisemad puudujäägid välja tuua, siis seekord ma tõstan käed üles ja annan alla. See 17-eurone burger, mis ma tellisin ja päris lõpuni ära süüa ei jõudnud, oli igat eurot väärt. Elu parim ja meeldejäävaim burgerikogemus.

Aga noh, mis ma ikka seletan enam, näitan pilte parem. Kuigi ega nende suurus piltidel ei kajastugi. Teil jääb üle ainult ise kohale minna ja oma silmaga vaadata.

IMG_20180803_174215
Martini 15-eurone burger
IMG_20180803_174519
Mu 17-eurone burger. Ahjaa! Nüüd pilti vaadates tuleb meelde, et mind häiris see purustatud pipar, mis ümber burgeri laiali oli. Oleks pidanud enne söömist maha pühkima, pole kõige mõnusam kui iga ampsuga tuleb kaasa viie pipratera jagu pipratükke.
IMG_20180803_174236
No äkki sel pildil on aru saada nende suurust. Maya burger on see all vasakul nurgas. Sellise suurusega, millised muidu tavalised burksid on. Ta ei jõudnud ka muidugi ära süüa. Võtsime karbis kaasa ja sai veel kaks korda seda näksida hiljem.

Uhhhhhh ja mis mul meelde tuli! Kui burgerid olid söödud ja ma oma koka tahtsin lõpuni juua, tuli välja, et mu pudelipõhja oli end sisse seadnud ei keegi teine kui mu vana hea sõber HERILANE. Sülitasin ta välja, aga see suust-suhu hingamine teda ei turgutanud ja kokamaias mutukas leidis oma otsa arvatavasti ammu enne seda kui ma ta peaaegu ära jõin. Mul endal olid veel pool tundi hiljem külmavärinad mõttest, et ta oleks võinud mind suhu nõelata. Hispaanias nad juba ründasid mind, ma kergelt traumeeritud siiamaani.

Tahtsime veel vegan sõõrikukohvikusse ka jõuda, neid peaks Berliinis lausa vähemalt kaks olema, aga ei tea, aeg kadus käest. Kaks poolikut päeva on ikka palju väiksem aeg kui ette kujutasime.

Õnneks oli Veganz 100% vegan supermarket meil hotellile lähedal ja seal saime ikka kaks korda uudistamas käia ja põnevaid asju proovida. Mind imestas seal ainult see, et näiteks taimsed piimad olid üle mõistuse kallid. Tavapoest sai odavamalt.

IMG_20180816_180916
Lennujaamast linna sõites oli metroo täis Veganzi reklaame
IMG_20180803_201422
Jõudsime napilt enne sulgemist
IMG_20180816_180755
Ülemine rida jäätisevalik, all vasakul terve riiul šokolaadikreeme ja teised all šokolaadid, pärast nägin, et šokolaade ja batoone oli tegelikult veel üks riiul. 

Veganzi võlu oligi see, et kõike oli terve riiulitäis. Riiul juustudega, vorstidega, jogurtitega jne. Nagu tavaline pood. Aga vegan, seega palju parem kui tavaline pood.

IMG_20180804_102126
See oli täiega hea jogurt
IMG_20180807_212112_562
Vegan alternatiiv lõhele, võtsime kohvris Eestisse kaasa.
IMG_20180807_212112_563
Tekstuuri eest 10 punkti, aga maitse pigem selline 6 või 7. Liiga magus mu meelest.

Veganz poe kõrval oli ka üks söögikoht, kust saime hommikusööki. The Bowl oli nimi kui ma ei eksi, võite mu instagramist järele vaadata, seal tagisin ära kindlasti.

IMG_20180815_125549_397
Martin sai sealt ilusa pudru ja väidetavalt elu parima latte
IMG_20180804_165322_145
Üks parimaid salateid, mis ma kunagi söönud olen. 
IMG_20180804_121659
Vaarika-kirsi kook, mis näeb palju parem välja kui maitseb

Üleüldse Berliinis saab vegan söönuks ka ilma Happy Cow appi kasutamata mu meelest. Igal pool jäi ikka “vegan” menüüdes silma ja isegi suvalised CURRYWURSTI kohad pakkusid vegantoitu. Ainult lennujaamast me ei leidnud midagi asjalikku. Õnneks võtsime linnast mingid falafelivrapid kaasa, seega polnud hullu.

Kindlasti läheme võimalusel taas Berliini, nii selleks, et sealset vegantoidumaailma veel avastada kui ka sellest, et Lääne-Berliini veidi pikemalt imetleda kui vaid viivuks bussiaknast. Kuigi isegi nüüd juba tunnen sarjas “Genius” mitmeid kohti Berliinis ära kui neid näitab. Okei, tegelikult ainult selle Brandenburgi värava tundsin ära, aga siiski!

IMG_20180803_203528_HDR
Haa, käes mingi mahe šokolaadijook, mis oli täiega rõve, samuti Veganz poest.

Mis vegankohti ise Berliinis soovitate? Pange siia alla kirja, siis järgmine kord tean, kuhu kindlasti peab minema ja teised, kes siia lugema satuvad, saavad ka häid soovitusi. 🙂

Advertisements