Loomaaedades me ilmselgelt ei käi. Eelistame lasta loomadel elada oma elu seal, kus neil on kõige parem ja koos oma perekondade ja karjadega. Ent kusagil tahaks ju ikka käia lapsega kõndimas ja vaatamas. Viimasel ajal oleme enda jaoks selleks leidnud botaanikaaiad.


Siin Gran Canarial oli eriti vahva veel, sest botaanikaaeda on end sisse seadnud terve hunnik erinevaid suuremaid ja väiksemaid sisalikke ja sisalike moodi elukaid. Me nägime mõnda ja kuulsime põõsastes sahistamas teisigi.

Põnevat uurimist ja vaatamist jagus nii meile kui Mayale. Küll aga juhtus üks suur õnnetus. Mayal on nimelt üks ahvike. Selle saime me Manchesteris onu Matti käest. Kolm aastat on ta elanud ilma nimeta ent nüüd hiljuti nimetati ta uhkelt Gaganaks. Gagana tuli meiega botaanikaaeda kaasa. Kohe väravast sisse jõudnud, käisime me Maya ja Gaganaga vetsus ära, aga – oh õnnetust – ahvikesel oli nii kiire pissile, et kukkus pea ees vetsupotti. Küürisin teda küll seebi ja veega kümmekond minutit ent midagi polnud teha – tal oli tuju läinud ja tahtis meid hoopis värava kõrval palmide keskel oodata. Mayale see mõte väga ei meeldinud, aga samas läbimärja Gaganat süles hoida ka ei tahtnud terve aeg.

1
Nii see Gaganake meid ootama jäi

Sõit ise oli meil samuti paras seiklus. Saime palju rohkem saart avastada kui plaanis oli, sest Google Maps lihtsalt lakkas koostööd tegemast. Õnneks on Martinil sisemine GPS, mis internetilevist üldse ei sõltu seega päris pärapekki me ei jõudnudki. Enda arvates läksime terve aeg Viera y Clavijosse, aga ühel hetkel hakkasime nägema silte, mis viisid Jardin Canariosse ja läksime nende järgi. Jardin tundus väga paljulubav ning me ei pidanud pettuma. Jardin Canario oligi ikka see sama Viera y Clavijo ehk just see botaanikaaed, kuhu me minna tahtsime.

IMG_20180728_134852
Jess, kohal!
IMG_20180728_134121
Kiirus üle 40 km/h meil kordagi polnud, sest noh – mägiteed on kitsad ja hirmuäratavad. Aga need kollased taimed seal tee ääres on nii lahedad!

Vahepeal Maya küll uuris, et kas läheme nüüd ikka vaatame, mis Gagana teeb. Aga suurema osa ajast uuris rõõmsalt erinevaid taimi meiega koos. Pealegi oli poni ka täitsa tore reisikaaslane.

IMG_20180728_140202
Päris roosid siinses kliimas tundub, et hästi ei kasva, aga need ju ka täitsa rooside moodi küll

Kaktuseid oli küll igas suuruses ja värvitoonis. Arvatavasti ongi siin saarel kõige rohkem erinevaid kaktuseid. Neile siinnne kliima meeldib.

IMG_20180728_141322
Ainult pisike osa kaktustest
IMG_20180728_141318
Oli selliseid madalamaid
IMG_20180728_141110
Oli karvasemaid
IMG_20180728_145121
Vahepeal läksid teed kõrgele ja tahtsin ilusa taustaga selfie teha, ei jäänud eriti taustast midagi peale nagu näha
IMG_20180728_145506
Siis lasin Martinil pilti teha, aga ega see taust ikka ei jäänud selline nagu ta päriselt oli
IMG_20180728_141211
Püüdsime sulanduda massi
IMG_20180728_145231
Vahepeal kuulsime kuke kiremist ja Maya püüdis ära arvata, kust see tuli
IMG_20180728_145545
Paradiisiteel. Lähme küll allapoole, aga ei see tähenda miskit
IMG_20180728_145647
“Maya, teeme jee!”
IMG_20180728_145712
Teeme joogat
IMG_20180728_150635
Martin oli nõus ka pildile jääma
IMG_20180728_150945
Taaskohtumine kalli Gaganaga. Terve ülejäänud päeva ei lastud teda enam käest

Gagana seiklused ei lõpe siin ühti. Ta käis meiega ka pealinnas, aga sellest ja muudest seiklustest veidi hiljem.

Advertisements