Üks Postimehe ajakirjanikest võttis luba küsimata mu blogist tsitaate ja ei julgenud oma artiklile nimegi alla panna. Kas pole mitte tüüpiline?


Teiseks on uudis hoopis teistest inimestest ja sinna siis peale suurt tuututavat pealkirja on “uudisesse” hoopis kopeeritud minu loodud sisu.

Ma isegi mitte ei viitsi. Tulin internetti, sest mul on nii palju asju, millest ma tahan kirjutada. Aga nüüd läks tuju päris ära.

Lisaks sellele ilma loata kopeerimisele jäi Postimehes veel silma mingi “rokkarid võivad ka õrnahingelised ja veganid olla” vms. OK. Ma ei viitsi.

Sest tugevahingelised (või mis sõna võiks õrnahingelise vastand üldse olla?) mehed peavad kindlasti sööma, lürpsti, hommikusöögiks toorest kana ovulatsiooni, eks? Ja teevad proteiinisheigi lehmanisadest pärit rinnapiimast. Sest see on nii ilmatuma mehelik! Eriti teades tänapäeval, et see on täiesti ebavajalik, sest kõikides taimedes on proteiini ja kõikides taimedes on kõiki tähtsamaid aminohappeid. Ja miks sa peaksid ikka veel ovulatsioone ja rinnapiima tarbima kui ise oled juba suur mees?

Ma saan aru, et sõna “vegan” müüb ja sellepärast paljud inimesed sel teemal ka sõna võtavad (kuigi pole asjaga üldse kursis), aga see ei tähenda, et veganite mõnitamine mulle pahameelt ei tekita. Täna näiteks piisas paarist asjast ja mu tuju saigi rikutud. Ootan siin, et laps üles ärkaks ja ma saaks temaga koos hommikuharjutustega tuju heaks teha ja maitsvat hommikuputru süüa lõpuks. Sellist, mis on tehtud ilma rinnapiimata, sest isegi mu 3-aastane on ammu end rinnapiimast võõrutanud ja teab hästi, et lehmapiim on mõeldud vasikatele, et nemad suureks ja tugevaks kasvaksid. Samamoodi nagu minu rinnapiim oli ainult temale mõeldud.

Advertisements