Maya sõnul on meie peres kolm inimest – Maya, Anett ja Musu.

Maya vastab erinevatele küsimustele tuleviku kohta. Väidetavalt saab tal olema neli last – Annabelle, Joseph, Alexander ja Malcolm. Kõik nimed on tema sõpradelt lasteaias,  välja arvatud Alexander, tema on Peppa multikast. Ja maja ees aias hakkab Mayal olema hästi palju notsusid, keda ta kunagi ei söö.
Siis küsib mu käest: “Nüüd sinu kord, emme, mis sina tegema hakkad kui sa suureks ja paksuks saad?”

Viimasel ajal ei usaldata meid enam kodus. Iga toiduaine kohta, mis söögi sisse läheb, küsitakse üle.
Võtan tofut, “Kas see on vegan?” Võtan sojapiima, “Kas see on vegan?” Võtan kapist paprikad, “Kas need on ikka vegan?”

Mina: “Tead, Maya, mul on natuke paha olla.”
Maya: “Aa, joo vett siis, ma toon sulle.”
Ulatab mulle veeklaasi ja ütleb samal ajal: “See ei ole mürgine. Joo kõik ära!”
Ahah, hea, et ütles, ma oleks muidu muretsenud. 

Valmistume lasteaiaks.
Maya loendab üles sõrmede peal, mis on vaja teha: “Nii, kõigepealt on vaja kaasa prillid. Siis kott. Ja siis on vaja emmele kalli teha. Ja siis olen valmis!”

Maya küsib: “Emme, kas mehed oskavad nutta?”
Mina: “Jaa, ikka oskavad kui nad väga-väga kurvad on.”
Maya raputab mõtlikult pead: “Aa, aga issid küll ei oska!”

Maya teeb enda köögis meile jäätist. Ulatab ühe mulle ja teise Martinile:
“Näe, palun, emme. See jäätis on maasika. Näe, issi, sulle on pipraga. Meestele meeldib pipar.”

Viimasel ajal tallub Maya pidevalt mu varvaste ja jalgade otsas. Enam ei saagi aru, kas kogemata või meelega. Ise käratab tulivihaselt mulle iga kord: “NO VAATA ETTE, KUHU MA ASTUN!”

Maya küsib tihti kõigi inimeste kohta, keda me teame, et kas nad on veganid. Enamasti lihtsalt tuleb “ei ole” vastuseks tõsise häälega “aaa” ja “on küll” vastuseks “Jess, see teeb mind nii RÕÕM(U)SAKS!” Aga teinekord talle ei mahu pähe, miks mõni inimene ei ole vegan.
Maya: “Emme, kas Panna on vegan?”
Mina: “No ei ole päris. Siis on kui me koos oleme.”
Maya: “MIKS!? KÕIK PEAVAD VEGAN OLEMA! Ma tahan siis kui Panna oleks ka vegan.”
Selle jutu peale ütlesime, et: “okei, peame sulle vist särgi tegema, kus oleks “kõik peavad vegan olema” peal”. Maya jooksis õnnelikult sülle ja arvas, et see on parim mõte maailmas.

Saime Eesti emmedega kokku. Võõrustaja küsib Maya käest, kas ta sidrunivett tahab.
Maya: “Ei, ma olen vegan.”

Pikutame koos ja Maya hakkab järsku täiega kiusama.
Ma tüdinult: “Tead, pühapäeval tuleb vanaisa ja siis sa mängid lihtsalt terve päev temaga, on ju!?”
Maya: “Jaa. Okei siis! Mulle meeldib talle vett peale panna.”
Ma: “Mis mõttes?”
Maya: “No ämbriga.”
Ma: “Issand, miks!? Ma ei usu, et talle meeldib kui talle ämbriga vett peale pannakse!”
Maya: “Aa. No kannuga siis!?”

Teised samalaadsed postitused leiad Maya räägib rubriigist.

Advertisements