Meie eilne vestlus läks umbes nii. Mina: “Issand, ma ostsin uue kleidi ja ma polegi sellest veel blogipostitust teinud!? Ma pole ju uusi riideid ostnud…” Järgnes pikem mõttepaus, sest püüdsin meenutada, millal endale midagi päris uut ostsin. Martin selle peale: “Sa lihtsalt ei ostagi kunagi midagi!”

Jah, ma olen (eriti viimased aastad) teadlikult püüdnud osta võimalikult vähe. Ja kui üldse, siis taaskasutusest. Mul lihtsalt tuleb riidepoes alati selline pilt silme ette:

pollution

Ja siis mu sees on alati pisike võitlus, kas ma tahan endale uut ilusat asja, et ennast paremini ja enesekindlamalt tunda. Või ma otsustan mitte toetada tööstusharu, mis reostab räigelt keskkonda ja tõenäoliselt ei maksa oma töötajatele väärilist palka ega taga isegi inimväärseid töötingimusi.

Siinkohal soovitan kõigile filmi: The True Cost.

Ent Manchesteris pole üldse häid kaltsukaid. Või siis ma pole neid häid üles leidnud. Nii ma olen lihtsalt terve aasta läbi ajanud sellega, mis mul juba olemas oli. Lisaks ostnud poest sokke, pesu ja paar üksikut pluusi.

Kapis seisab üks siltidega uus kleit küll, mille Martin mulle kunagi jõuludeks kinkis. Väga ilus kleit on. Aga ei istu mu kehatüübile hästi. Sain sellest nüüd kümnendat korda selga proovides lõpuks aru.

Muidugi on alati võimalus osta kõik rõivad, pesu jne eetilistest poodidest või ise õmmelda, lasta õmmelda. Aga hetkel mul selle jaoks raha ega ka aega pole. Prioriteedid on veidike mujal veel. Lisaks on suurem osa eetilistest brändidest kättesaadavad vaid internetis osteldes, aga mulle meeldib asju käes hoida ja katsuda ja selga proovida, enne kui ma üldse kaalun, kas ostan või mitte.

Miks see riiete ja kleitide teema mul jälle päevakorda üldse tuli, on see, et me lähme täna kohalike eestlastest emmedega välja sööma ja ma mõtlesin, et tahan ennast üle mitme aja veidike poputada ja pisut ilusam välja näha kui tavaliselt. Otsustasin, et ostan mingi lihtsa ja mugava kleidi endale selleks puhuks. Sellise, mida hea soojade ilmadega edaspidigi kasutada.

Ma olin nii kindel, et näiteks Nexti poest leian täpselt selle, mida vaja. Aga ei miskit. Astusin sisse, ühes nurgas printsessikleidid, teises nurgas kleidid, mis on nii paksust riidest, et mööbli jaoks kasutatakse tõenäoliselt ka õhemat tekstiili ja siis kolmandas nurgas mingid mutilikud taskutega ürbid. Kõik ühe ja sama lõikega.

Üks kleit oli terve suure poe peale, mis meeldis ja seda proovisin selga siis.

00kleit
Mõnus pehme ja puuvillane. Võiks lihtsalt lühem olla.

Vahepeal astusin Zarasse sisse, aga seal oli nii palju ostlejaid, et hirmus hakkas. Käisin kiirelt läbi ja põgenesin tunglejate ja haarajate juurest imestades, kuidas ma ise viitsisin kunagi neis allahindluste kuhjades tuhnida. Ma mitte ainult ei viitsinud vaid ma lausa nautisin seda. Ostlemist, tunglemist, tuhnimist ja siis seda, et peale tundi aega otsimist ja poolt tundi proovimisjärjekorras seismist sain 10 euroga pluusi, mis varem maksis 25. Saavutus missugune!

Edasi panen pildid, aga ma ei mäleta, mis poodides ma neid asju proovisin. Mäletan ainult, et seinad olid erinevates toonides kakaplekke täis. Noh, vaevalt, et see päriselt kaka oli. Ikka jumestuskreemid ja puudrid ja teab mis uhke daamide kraam, eks. 😀

Naljakas, kuidas kõik kleidid peale ühe nägid riidepuu peal ilusad välja, aga seljas olid nagu mingid odavad Hiinast tellitud käkid. Luban teil ka naerda:

00k
Tiiu talu tütreke
IMG_20180627_164523
Kuidas saab miski üldse nii halb välja näha ja kelle seljas see üldse ilus oleks huvitav. Ah, ja see polnud üldse kleitki.
00kl
Ma sain sellest kleidist täiesti valesti aru ilmselgelt.

Lõpuks leidsin enda kleidi kah. Mu jaoks on tähtis, et riided, mis ma endale ostan, kõnetaksid mind. Panen selga ja tunnen, et see ongi minu asi. Seekord siis panin selga ja tundsin, et vot see ongi minu kleit.

IMG_20180627_165133
Pilt tagant, aga eks te veel näete seda kleiti mu seljas järgnevate aastate jooksul küll ja veel. Ptüi-ptüi-ptüi nüüd, et ta ikka vastu peaks. Kunagi ei tea. Ma olen eetilisi ja mahedast riidest retuuse küll ostnud 40 euro eest ainult selleks, et nad peale aastakest ikka auguliseks kuluksid. Samal ajal oleks võinud 4 euroga odavast poest osta, eks.

Hind ja päritolumaa ei anna mingit garantiid tänapäeval, mulle tundub. Kõik lihtsalt kulub. Ja kulub kiirelt. Isegi mingi saidi leidsime Martiniga kunagi, kus müüdi nö. igavese garantiiga asju, aga pesu läks ikka katki peale ka vist umbes aastat. Reaalselt kasutust leidis ehk mõnekümnel korral selle aasta jooksul. Huvitav, kas mu nahk on kuidagi imelik, et mu riided auguliseks kuluvad.

Samas ainuke asi, mis sel kleidil võiks läbi minna, on metallist lukk taga. Ent mulle mahub kleit ilma seda avamatagi selga. Peaks OK olema.

Advertisements