Istusin seal Vegan V-le sarnanevas restoranis (kuigi V ikka täiega ilusam ja parem) Martini vastas ja mõtted uitasid ringi. Uskumatu, et see oli meil kahe aasta jooksul enam-vähem esimene kord kahekesi koos väljas süüa.


Kui kiiresti ja kui märkamatult on aeg läinud vahepeal. Me justkui oleme kogu aeg koos, elame ju koos ja kui kusagil käime, siis ka tihti kõik kolmekesi koos. Ent teineteisele aega pühendada ja kahekesi olla pole üldse jõudnud. Kui kahju! Mu kõrval on ju nii imeline ja suurepärane mees. Õudne, et pole lihtsalt aega ja võimalust seda imelisust ja suurepärasust nautida.

Alles tulime kõik koos Inglismaale ja Maya oli nii pisike, et ei kõndinud ega rääkinud veel. Ja nüüd mõne nädala pärast lõpetab Martin ülikooli ja meie peatükk Inglismaal saabki läbi. Uskumatu. See kõik tundus alguses üks üüratult pikk seiklus ja lõputu aeg ja nüüd ongi läbi. Nagu nad ütlevad, et väikeste lastega on päevad pikad, aga aastad lühikesed. Olen täiesti nõus. Nii ongi.

Aga kuidas me sel aastal siis tähtsat päeva tähistasime?

Plaan oli mõnda kenasse kohta sööma minna.

Esiteks muidugi on kõik need söögikohad emaspäeviti kinni, kuhu plaanisime sünnipäevalõunale minna. Hea on, et hommikul netist järele vaatasin üldse. Muidu oleksime kohale sõitnud ja pikkade ninadega jäänud.

Korraks mõtlesime kui läheks kinno hoopis, aga Jurassic Park pole kummagi tassike teed, nii et jäi kohe kõrvale.

Viisime Maya lasteaeda ära ja jalutasime käest-kinni linna. Õues oli 30 kraadi. Mõnus soe. Poleks uskunudki, et me Manchesteris nii palju suve võime näha. Üldse on Manchester tegelikult päris ilus linn kui on aega kõndida ja üles vaadata. Ja kui ilm on ilus.

Otsustasime lõpuks 1847 Manchester taimetoidurestorani kasuks. Mäletan, et paar aastat tagasi seisime selle koha ees ja miski oli, mis meile ei meeldinud. Seekord aga nägime, et pea terve menüü oli vegan ja põnevaid variante jagus samuti.

IMG_20180625_141638
Vegan ja Veekann. Üks neist sai 25 eile.

Enne eelroogasid proovisime nende hummuse ka ära. Kui restorani menüüs on hummus, siis me tavaliselt proovime ta ära, sest värskelt tehtud hummus on igas kohas erinev ja lihtsalt põnev on proovida. Harjutan enda tulevaseks ametiks (unistuste töö oleks hummuse ekspert küll, eks).

Meie eelroad:

IMG_20180625_135910
Spiced aubergine | miso butter | cashew crumb | coconut | lemon curd | curry
foam

 

IMG_20180625_135923
Tomato gazpacho | lemon verbena | cannellini | white peach sorbet| lemon
balm| cucumber flower

Eelroad olid natuke nagu sellised kummalised. Nii palju erinevaid tugevaid maitseid oli kokku pandud, et aju läks lühisesse proovides neid kõiki korraga tajuda. Lõpuks ei saanudki pihta, kas oli hea või halb. Lihtsalt huvitav.

Pearoad:

IMG_20180625_141607
Malt battered tofu | pea hummus | tartare mousse | lemon air | black olive
crumb | triple cooked chips
IMG_20180625_141613
Sundried tomato polenta cake | roasted red pepper | pointed hispi cabbage |
lemon thyme mousse | courgette

Ma arvasin, et see must puru meie mõlema toidus oli oreo puru. 😀 Ilmselgelt polnud, aga magus tundus küll. Ahah, nüüd lugesin ise ka uuesti, et “black olive crumb” ehk siis musta oliivi puru hoopis. Oliivid mulle ei maitse, aga see puru oli täitsa põnev koos toiduga.

Pearoad olid mõlemad head. Samas ma ei saa, mu süda on nii truu Vegan V-le, et võrdlen kõiki teisi restorane just V-ga. Ja see restoran jäi kindlasti alla nii atmosfäärilt, toidult kui ka teeninduselt.

Pearoogade tühjade taldrikutega istusime tükk aega enne kui ma arvasin, et on nüüd viisakalt kaua oodatud, et teenindaja ise tuleks magustoitu pakkuma. Ei tulnud. Käisin siis ja küsisin ise (tean jaa, nii väike asi, aga noh, täpselt see asi, mis mind muudab selleks kliendiks, kes tippi ei jäta). Saime menüü kätte, aga mõne aja pärast tuli välja, et seal oli ainult kaks veganvarianti. Ja siis tuli välja, et ainult ühte saab tellida. Ja siis me läksime hoopis edasi.

IMG_20180625_145508
Pöial-Liisi suure kapsapeaga hehehhehe

Üks koht, kuhu me oleme alati tahtnud minna, on Cloud 23 , mis on siis Hiltoni hotelli baar 23. korrusel, kust pidi hea vaade olema. Mayaga koos me sinna poleks kunagi läinud, seega kasutasime võimalust ja käisime ära.

No pole üldse nii võimas vaade kui võiks arvata. Võib-olla on pimedas lahedam kui õues kõik tulukesed põlevad jne. Praegu jättis küll külmaks. Alkoholivabasid kokteile menüüst ei leidnud ning suurem osa alkoholiga kokteile olid meega, nii et vaatasime vaate ära ja läksime liftiga alla tagasi. Ei soovita. Hea, et me ühtegi enda külalist sinna pole tassinud arvates, et seal väga kihvt on.

Aga kõhtudest oli meil üks magustoit puudu, nii et suundusime tagasi kesklinna ja võtsime kooki ja jäätist.

IMG_20180625_155419
See esimene näeb parem välja kui maitseb. Tagumine oli hulllllult magus. Aga noh, nii mulle meeldibki. Neid saab NQ-is sellisest poest nagu Rockers England veel suve lõpuni (vist). Mingil hetkel lähevad kinni igatahes.

Peale toidumaratoni saime veel paarist poest läbi käia. Ostsime Mayale paar pisikest üllatust tähtsa päeva puhul ja kuna ta meiega koos söömas ei käinud, siis tõime talle veel ühe vahva Paw Patroli koogitegemise segu. Kahe peale saime peaaegu hakkama. Glasuur tuli liiga vedel, aga mis seal ikka egas see maitset ju ei riku.

Rõõmu jagus väikesest karbist küll tükiks ajaks ja kaks koogikest jäi veel tänast päeva ootama.

IMG_20180625_200844
Eesti keeles vist käpapatrull

Selline nunnu ja perekeskne sünnipäev siis oligi. Enda omast ootan sügisel täpselt sama.

Ainult Maya järgmise sünnipäeva peame vist kuu aega varem Eestis ära pidama. Muidu ta ei saagi kunagi sõpradega koos pidu pidada, sest alati oleme just paar nädalat enne tema sünnipäeva kolinud. Seega uued sõbrad on alles leidmata ja vanad sõbrad kaugele maha jäänud. Nüüd on juba paras vanus ka, et ta kindlasti naudiks täiel rinnal tähelepanu keskpunktis olemist ja lastega kuskil mängutoas möllamist.

PS. Vähem kui kolm nädalat Manchesteris jäänud.

Advertisements