Mänguplatsil.
Maya: “Mul on üks hea mõte! Mängime ühte väga head mängu! Kõik tahavad seda mängida!”
Mina: “Okeii. Mis mäng see on ja kes need “kõik” on?”
Maya: “Mina ja sina – kõik. Aga mängime, mina olen inimene ja sina oled.. POLITSEI!
Nojah, eks mul olid ka omal ajal sõbrad, kes tavatsesid öelda, et inimesest ment saab, aga mendist inimest ei saa vms.
Mäng läks siis niimoodi edasi, et ma pidin Maya vangikongi viima.
Mina: “Oot, aga miks sa üldse vangi pead minema?”
Maya: “Ma tegin haiget!”
Mina: “Kellele siis?”
Maya: “Pullile.”
Mina: “Oi, jaa, siis lähed otsemaid vangi.”

Martin tuleb õhtul koju.
Maya: “Issi, kas sa tead, kuidas pahaks läinud makarone heaks teha?”
Martin: “Ee, ei tea!?”
Maya: “Pane lihtsalt sooja piima peale!”
Maya variant sellest, kuidas me makaronisalatit püüdsime kergelt kuivanud makaronide ja sojapiimaga teha.

Lasteaias räägib ta vaikselt oma sõbrannasid veganiteks. Ei, mitte ei veena neid veganiteks hakkama, aga õpetajatele ütleb asju nagu: “Teate, minu sõbranna A on ka vegan!”

Ahjus küpseb tellitud kook.
Maya: “Ja homseks siis teed mulle söömisekoogi muidu ma ei taha sind enam armastada!”

Maya läheb vanni. Solberdab seal ja mängib pea pool tundi. Ma istun elutoas laua taga ja näen teda terve aeg silmanurgast.
Ühtäkki kostub vannitoast: “Emme, tule tee mul pepu puhtaks!”
Õõh!
Natuke hirmus asi, mida kuulda kui laps parasjagu vannis on.
Aga õnneks ajas ta lihtsalt kaks asja sassi, mida ta mulle elu jooksul kõige tihedamini vannitoast hõiganud on. “Tule tee mul pepu puhtaks!” ja “Tule aita mind vannist välja!” Jumal tänatud!

Mayal on meeletu hunnik laule, mida ta on lasteaias õppinud. Esimesed viis laulu olid ikka “VAU kui äge!” Ent järgmised 500 olid juba sellised, et noh paar korda kuulad ära ja siis ei viitsi enam nii väga. Inglise keeles kõik muidugi.
Me vaatame poole silmaga jalkat ja poole silmaga, kuidas ta meile laulab. Ühel hetkel ei pannud tähele, et üks lauluke lõppes.
Maya: “Aga te peasite (tõlkes: pidite) mulle KLAPSUTAMA ka ju!!”
Klapsutama on siis segu sõnadest plaksutama ja clap (hääldus: kläpp, ing. k. plaksutama).

Sätime Maya ja tema titaga (nukuga) ennast raamatukogu poole teele.
Maya on nii elevil minekust, et ohkab õnnelikult: “Me lähme raamatukokku, tita! Jess! See on MINU raamatukokk!”
Enne kui ma jõudsin reageerida ütles tita peenikese häälega: “Kas sa, Maya, ütlesid RAAMATUKOKK! HAHHAHHAHA, sa oled nii naljakas ikka!”

Hakkame magama sättima. Vahetan riideid. Maya vaatab mind uurivalt, pilk peatub rindade juures.
Maya: “Emme, sul on nii suured tissud! Sul tuleb sealt vist lehmapiima!”

 

 

Teised postitused sellest, milline kuldsuu on Maya, leiad siit: Maya räägib.
Vajutad rohelisele lingile ja klikid all “Vanemad postitused” klotsile ja näed kui hoolas ma varem olin Maya ütlemiste kirjapanekul.

Aitäh pildi eest, Kadri.

Advertisements