Käputäiele inimestele olen sellest rääkinud ja pildimaterjali näidanud ja nad ei öelnudki minust lahti. Räägin siis teile ka. Ja näitan.


Mulle meeldib joonistada.

Pfft, hull asi ka nüüd, eks?

No aga mulle meeldib joonistada ainult ja ainult ühte asja.

Kasse. Ei midagi muud kui kasse.

Lapsena joonistasin igasuguseid asju ent ühel hetkel lõpetasin ära. Ma oskasin ainult multikategelasi joonistada (mitte neid, kes olemas on vaid leiutasin enda omi), aga tahtsin realistlikke pilte teha. Ent kui üritasin õppida, kuidas realistlikke pilte joonistada, siis kadus kogu asja ilu ja võlu ära.

Paar aastat tagasi koos Mayaga leidsin oma joonistamisrõõmu jälle üles. Otsustasin kohe algusest peale, et ma ei joonista selle nimel, mis pildist välja tuleb. Noh, et kas on nüüd silmale väga ilus vaadata või ei ole. Vaid lihtsalt sellepärast, et joonistamise protsess ise meeldib mulle.

See on see miski, millesse ma võin ära uppuda. Võin joonistada ühe suure paksu kassi ja kaks tundi tema kõhtu värvida ilma et vahepeal igav hakkaks. Ilma et vahepeal peaks vaatama ega keegi mulle kirjutanud pole. Ilma et ükski asi maailmas mind üldse segaks. Noh, välja arvatud muidugi see kui me Mayaga “koos” joonistame ja tal on vaja täpselt samasugust kassi, mida täpselt samamoodi värvida. Aga saab hakkama.

Seina peal on meil praegu 18 erinevat kassipilti ja mu eesmärk on enne kolimist terve elutoa sein neid täis joonistada. See on üks neist asjadest, mis tuletab mulle meelde, et ma olen elus ja teen midagi. Nädal nädala järel on seina peal aina vähem ruumi, kuhu uusi pilte riputada ja ma saan neid vaadata ja silmaga näha nö. tulemusi. Ma üldse ei imesta, et fitnessialad ja kehakultus nii populaarseks on muutunud. See on ka üks neist asjadest, mille tulemusi saab silmaga pidevalt mõõta ja vaadata. Kes siis ei taha pidevalt tunda, et ta on jälle midagi saavutanud. Mõned saavutavad suuri lihaseid, ma saavutan kassimerd. Inimesed ongi erinevad.

Teile näitan ainult mõnda, mille üks või teine inimene on enda lemmikuks märkinud.

IMG_20180503_134937
Ükspäev oli hästi halb päev ja kümne minutiga sündis selline kass. Autoportree.
IMG_20180503_134945
Teinepäev oli hea päev ja sündis selline kass
IMG_20180503_135016
See on Maya lemmik, sest see on kassipoeg
IMG_20180503_134951
Telefoniga pilti tehes läksid värvid täitsa pekki ja külmaks, aga see oli vist Ireene lemmik 😀

Ma ei pea ennast mingiks suureks kunstnikuks ega pannud neid pilte siia selleks, et “vaadake kui ägedad need on”. Pigem selleks, et anda edasi seda sõnumit, et kui sulle midagi meeldib teha, siis ära lõpeta ainult sellepärast, et sa pole selles hea või erakordselt osav. Mõndasid asju võibki teha ainult enda rõõmuks.

Haa! Ja kui ma Martinile saatsin selle postituse ülelugemiseks, siis tal polnud muud öelda kui: “AGA TÜRGI TÄNAVAKOER!?”

Olgu, olgu. Näitan siis teda ka. Tema on see erand, kes kinnitab reeglit.

IMG_20180503_143822
Kõvasti räsida saanud. Elab meil välisukse kõrval. Lapendab iga kord kui keegi uksest käib.
Advertisements