Ma ei tea kui paljud teist teavad Dr. Seussi raamatuid, aga näiteks Grinchi raamatus oligi see koht, kus tal tuli suurepärane, kohutav mõte jõulud ära varastada. Kes ei tea, millest ma räägin, siis vaata SIIT.

Viimasel ajal mulle tundub, et kõik plaanid on Mayal just suurepärased ja kohutavad samal ajal.
Näiteks nagu ükspäev:
“Emme, mul tuli üks väga hea mõte! Lähme poodi ja ostame popkorni ja krõpsu! Okei!?”
Ja kuna ma nõus ei olnud siis: “Sa oled ikka JAMA naine!”
Jama naine on vist kõige “hullem” asi, milleks ta mind kutsunud on. Hirmsasti ajas naerma.

Või teinepäev:
“Emme, ära ütle midagi kui ma midagi teen.”
“Oota, sa hakkad midagi tegema?”
“Jaa. Aga sa ei tohi midagi öelda.”
“Oot, aga mida sa tegema siis hakkad?”
“Mina teen lolluseid ja sina ei ütle midagi, OKEI!?

IMG_20180422_131856 (2)
Kasepuud meenutavad alati Eestit

Põhilised lollused on vist praegu veega seotud. Vannitoas valab vett ühest anumast teise, nii et vesi on üle terve toa laiali või tassib magamistuppa ja uputab lauda või peseb nii hoolega peeglit, et selle ette tekib ilus Ülemiste järveke. Muidu polekski sellest midagi hullu, aga me ju elame Inglismaal ja igal pool on vaibad, mida ei saa ära võtta. Ja ilma järvekestetagi on meil õhus niiskust küllaga.

Uhh ja kõige hullem asi oli vast see kui ta terve mu šampoonipudeli tühjaks tegi. Ühe korraga. Muust polnud mul kahju kui lihtsalt sellest, et see raisku läks. Ise püüan olla võimalikult nullkululine ja siis tema viskab lihtsalt mu poole aasta jagu šampooni minema. Kusjuures, seda juhtus veel kaks korda lühikese aja jooksul.

Ise ta ei saanud midagi aru, et valesti oleks teinud. “Ma teen sulle uue, emme, vaata seda!” ja siis ta kallas selle pudeli vett täis. Oleks ta vähemalt “abrakadabra” öelnud, siis ma oleks korraks isegi uskuma jäänud, et vee asemel on šampoon. Aga noh jah, mis seal ikka. Ei hakanud tema positiivsust materdama ja rõõmustasin oma uue šampooni üle. Mis mul muud üle jäi.

IMG_20180306_150635
Nagu näha, siis jama naine ikka ostab vahel popkorni kah!

Lasteaias üldse käiakse erinevate kummikutega või kui on kuivem ilm, siis kingadega, mis on veel nii umbes kahe suuruse võrra liiga suured. Tobe ema arvas, et paneb suveks kappi peitu ära, aga Maya sai kohe aru, et tal on Pipi kingad nüüd.

Jope tuleb tagurpidi selga panna, nii et lukk jääks seljataha, sest nägu ei taha hingata ning täna läks pluus ka selga nii, et kutsu pilt oli taga, mitte ees. Sest niimoodi meeldib lihtsalt.

Lasteaiatädi vist mõtles, et mul on lihtsalt mingid imelikud probleemid ja ei tabanud ära et hiigelsuur kutsupilt võiks pluusi ees käia. Tagasi koju tuli Maya igatahes õigetpidi pluusiga.

IMG_20180421_172842
Ükspäev kui suvi oli korraks

Ja piltidest. Esiteks muidugi see, et emme on suht nõme ja temaga koos küll ei viitsi pilti teha.

Samas on meil kindlad kohad linna või parki minnes, kus IGA kord peab Mayast pilti tegema. Mul on umbes sada pilti juba sellest kirikust, mis on teel linna. Miks ma üldse imestan, et mul telefonis kunagi ruumi pole..

30261519_1844668505576604_4372654913558151168_o
Arusaam ilust on ilmselgelt meil üsna erinev. Kelle jaoks on lilleõied imelised, kelle jaoks tülgastavad :’D

Aga! Teine asi on see, et Maya ise tahab nüüd pidevalt pildistada. Ja pean ütlema, et ei tulegi väga halvad pildid üldse. Sama hea fotograaf kui Martin vähemalt. Kui mitte parem.

IMG_20180421_191155_378
Maya tegi minust pilti. Instagramist võetud, sellest läks vist kvaliteet ka kuskile metsa

Mayal on üks üsna uus tüütu komme oodata TÄPSELT selle ajani, kuni toidu valmimiseni on ainult viimased viis minutit vaja oodata ning siis külmkapp lahti teha ja sealt midagi “head” otsima hakata.

Oligi parasjagu see sama olukord käimas ja ma ütlesin talle: “Maya, ära võta praegu sealt midagi, kohe saab toit valmis!”
Vastuseks sain: “Oota..”
“Ei hakka midagi praegu võtma, tegelt ka, kohe saab korralikku toitu.”
Sehkendab seal külmkapi kallal ja ma mõtlen, et no mis “hea” asja ta seal siis nüüd kätte sai ja ütlen jälle: “Ei võta midagi sealt praegu!”
Maya etteheitvalt: “No las ma söön seda porgandit, palun!”
Ma hoidsin naeru tagasi ja tegelesin söögiga edasi. Ei, noh, sorry, ma ei teadnud, et sa porgandit tahad, jummel küll! Seda võib ju igal ajal krõbistada loomulikult.

DSCF9142 (2)
“midagi head” all mõtlen ma ikka midagi sellist pigem

Siia lõppu viskan veel ühe mõtte, mida ma kusagilt internetiavarusest juhtusin lugema. Ei tule kahjuks meelde, kust täpselt.

3-aastastega on keeruline. Meeletult keeruline. Kõik võib lõppeda pisaratega ja mitte miski ei pruugi kunagi sobida. Ja emme ja issi on nõmedad ja mida kõike veel. Aga vähemalt on neil väikestel põrgulistel üks supervõime, mis kaalub selle kõik üles – magades näevad nad nii vastupandamatult imelised ja armsad välja, et kogu riidlemine, kaklemine ja pahandused on justkui peoga pühitud.

Ja see tõesti toimib. Iga kord.

IMG_20180421_191613~01
Üks neist haruldastest hetkedest, mil terve maailm jääb seisma. Ehk kui su kohutav, suurepärane kolmene jääb süles magama.
Advertisements