Meie valitud lasteaias on mugav süsteem. Iga kord kui lapsele järgi lähed, saad kaasa paberilehe, kus on kirjas, millega päeva jooksul tegeleti ja mida ja kui palju laps on söönud.

Lipiku peal on toidu nimetuse juures alati kolm varianti, millest õpetaja tõmbab õigele ringi ümber – “KÕIK”, “ENAMIK”, “NATUKE”. Vastavalt sellele kui palju midagi söödud on.

Eile oli esimest korda ring tõmmatud “ENAMIK” ümber. Muidu juba nädalaid ikka “KÕIK” alati olnud. Söögiks oli siis eile juurvilja vormiroog veganvorstidega. Nojah, vormiroogasid teeme me kodus tõesti väga harva. Vorste me samuti väga tihti ei söö. Täitsa mõistan, miks ta seda kõike ära ei söönud.

Lõunat Maya lasteaias ei söö, kuna tema lasteaiapäev algab alles pärastlõunati.

Muidu tavapäraselt on õhtuooteks igasugused erinevad puuviljad, marjad ja mõnikord juurde röstsai moosi või veganvõiga.

IMG_20170530_200050
Kodus sööme samuti palju puuvilju

Iga nädal sinna juurde veel veganjuustu ja piimavaba jogurtit. Selle peale naersime Martiniga, et on alles luksustoit. Me pole ammu neid enam niisama söömiseks raatsinud osta. Ikka vahel harva kui isu on.

Õhtusöögiks on nüüd viimasel ajal olnud päris palju traditsioonilisi inglise toite (õnneks mitte friikartuleid!). Näiteks beans on toast, mis on siis röstsai koos tomatikastmes ubadega. Leek and potato soup ehk supp, kus põhikoostisosad (ja tihti ainukesed koostisosad) on porrulauk ja kartul. Rohelisi herneid muidugi erineval kujul ja püreesuppe.

Üldse imestan, et supipäevadel tuleb lipik alati koju, mis ütleb, et kõik on ära söödud. Tihti isegi rõngad suu ümber ja tilgad kleidi peal ütlevad sama. Kodus pean pigem supist suuremad tükid välja võtma eraldi söömiseks, sest toit supi kujul nii hästi ei sobigi. Aga näe, asjad muutuvad.

Tegelikult oli veel nii, et ma käisin lasteaias rääkimas toidu ja toitumise kohta. Lipikutel oli alguses üldse ainult puuviljad ja pisikesed snäkid kirjas. Ja ükspäev Maya ütles mulle, et sõi seda ja seda ja seda, aga tahtis veel süüa. Siis ütlesingi, et töötajad rohkem jälgiks, kas tal ikka saab kõht täis.

Nad olid üsna üllatunud, sest arvasid, et ta juba niigi sööb palju. See nende palju oli siis umbes see, et “ta sõi ükspäev tervelt ÜHEKSA küpsist (cracker) vegan toorjuustuga!”

Aga seletasin neile, et tegelikult me kodus sööme ikka palju päris toitu ja kui toit on hea, siis võib Maya sama palju süüa kui mina. Eriti neil päevadel, mil on palju õues olemist. Sest õues olles on alati palju ronimist ja jooksmist.

Pakkusin isegi, et võin hakata ise kaasa panema midagi kui selline söödik neil eelarve lõhki ajab või midagi. Aga ei midagi sellist. Siis hakkasidki tasapisi menüüsse lisanduma hoopis supid jms. Mu emasüda rahul jälle.

Advertisements