Kui ma seda ideed videost esimest korda nägin, mõtlesin lihtsalt, et midaaaaaaa!? Kuidas saab nii labane DIY asi üldse olemas olla!? Aga siis Martin ütles, et tal ongi just parasjagu ühed bokserid, mille materjal talle ei meeldi ja mida ta pole õieti kandnudki.

Nojah, mis seal ikka. Käärid kätte ja tegin ära. Tulemus ei jäänud pooltki nii hea nagu videos. Kohe täitsa kole ja imelik jäi. Aga asi polnud selles, et õpetus või idee ise halvad oleksid. Materjal on lihtsalt tõesti oluline. Ja suurus ka. XS-S kandjale ikka ei tee M suurusest parajat rinnahoidjat.

00-00_LI
Esimese pildi ajal paistis veel päike, sellepärast on see normaalsete värvidega ja teised kollased

Pildi peal näeks isegi suht okei välja kui ma ise neid “varrukaid” laiaks ei tõmbaks, aga tegelikult pole see üldse ümber. Rinnahoidja funktsiooni see absoluutselt ei täida. Kui, siis ainult seda osa, et rinnad on kaetud. Kuigi mu retuusidega läheb hästi kokku küll. Usun, et rinnakamale ja suuremale naisele sobiks isegi. Kes tahab? :’D

Kuna esimene katse ebaõnnestus, pidin ju kohe teist korda proovima. Seekord siis jooksuretuusidega. Tegelikult mitte tavaliste jooksuretuusidega, aga kompressioonpükstega.

Tulemus oli kohe nii hea, et ma mõtlen, et selle topiga ma võiksin vabalt klubisse minna kui tahaks. Või suvel lihtsalt tänava peal jalutada. Inglastest plikad hakkavad kohe kevade saabudes nabakates ringi käima, hakkan kah.

000.0
Selline nabakas siis. Taustal Maya uhked dinosaurused

Igatahes jooksuretuusidest tuli küll selline väga mugav, paras ja toestav nabapluus. Vabalt võiks sellisega parki jooksma minna kui keegi ennast niimoodi poolpaljalt joostes ka hästi tunneb.

Et siis kui jooksupüksid jalgevahelt katki kuluvad või materjal sealt ebamugavaks kulub (ja hõõruma hakkab), saab need rinnahoidjateks ja jooksutoppideks ümber teha. Ilma õmblemata. Nüüd siis teate!

Advertisements