Mäletan kui Maya alles rääkima hakkas ja enda kohta Mama ütles. Kui naljakas ja armas see oli.
Ja sai vanemaks ja ütles veel mitmeid asju täiesti enda moodi. Tahtis midagi korraks, siis “Aga ainult TORRATSK!” Mis ime läbi on “torratsk” lihtsam öelda kui “korraks” seda ma küll ei tea.
Igatahes siis sattusin mingi blogipostituse peale, kus 3-aastane rääkis valesti ja ema mõtles, et vaja kindlasti spetsialisti poole pöörduda. Hakkasin ise ka muretsema natuke.
Samas läks paar nädalat mööda ja “torratsk” asemele tuli vaevaline “korraks”. “Tiisud” asemele “kiisud” jne.
Nii ruttu muutuvad valed sõnad õigeteks kui lihtsalt ise räägid lapsega palju. Kasutades eriti neid sõnu, mis lapsel veel nii hästi välja ei tule.
Mu meelest pole vaja isegi öelda “Ei, nii on valesti!” kui laps midagi päris valesti ütleb. Muidu äkki ei julge teinekord üldse midagi öelda, sest kardab, et jälle valesti. Pigem lihtsalt ise ütled nii, nagu päriselt on ja siis ta kas püüab järgi öelda või pistab plehku, sest tundub liiga raske. Aga teine või kolmas kord räägib ise ka juba õigesti.
Ühte lauset mul pole olnud tahtmist üldse parandada. “Ära mine kuskile minu ilmata!”
See “minu ilmata” lihtsalt kõlab nii armsasti. Peate kõvasti välja ütlema, sest kirjapildis pole pooltki nii armas.
Noh ja valesti rääkimise alla käib vist natuke see ka kui kasutatakse koledaid sõnu. Ma tükk aega mõtlesin kust kohast Maya selle külge sai, aga mõnda aega oli tal sõnavaras “you f***ing”.
Aga siis eile jalutasime Manchesteri peatänaval ja ma mõistsin, et just seda sama f-tähega sõna kasutatakse siin ikka usinasti.
Küll nende poolt, kes prügikasti lahti tõmbavad, et konisid otsida. Küll nende poolt, kellel näost näha, et mingi aine mõju all on. Isegi piltilusad naised, kes oleks nagu Instagrami pildilt välja hüpanud, kaotavad kogu oma sära kui iga teine sõna nende suust on f**k.
Ja loomulikult kõik teismelised. Oeh, kuidas ma armastan siinseid teismelisi! Ei lähe vist kunagi meelest, kuidas mingi 13-aastane poiss mänguplatsil mulle otse silma vaatas ja rahulolevalt liumäe peale sülitas. Võeh!
jaanuar 20, 2018 at 2:57 p.l.
Minu onupojal, kes sai just 7seks, on ka see f-iga sõimusõna väga palju sõnavarasse tulnud. Eriti imelik sellepärast, et peres arvuteid ei kasutata väga meelelahutuseks ning telekast vaatavad ka põhiliselt etv-d. Äkki siis lasteaiast või tõesti mõnest üksikust filmist, mida telekast on näinud.
Nii huvitav kuidas laste keel areneb ikka.
MeeldibMeeldib
jaanuar 20, 2018 at 3:01 p.l.
Võib täitsa olla lasteaiast. Kunagi ise töötasin lasteaias ja no mõned üksikud lapsed kasutasid ikka päris palju roppsõnu. Eks kodus räägitakse nii lihtsalt.
MeeldibMeeldib
jaanuar 20, 2018 at 3:01 p.l.
Minu neljane ütleb mitmeid sõnu veel valesti, aga tal on suuresti see ka adenoididest tingitud ja hääldamine keeruline. Nii ootan, et mis ta küne pärast oppi on. Aga alati meenub kuidas mu vend ebda kohta “medi” ütles (mina). Aga see sõna jäi meile kõigile nii külge, et see on tänase päevani ta hüüdnimi 😀 tänaseks on ta juba korralik teismeline, aga ikka Medi (pole üldse ta nime lähedanegi).
MeeldibMeeldib
jaanuar 20, 2018 at 3:05 p.l.
Oi! Loodan, et läheb hästi! 🙂
Hahhaha! Nii lahe. See on nagu mu ema on Maya jaoks Panna. Kuigi see on ta nimest nii kaugel kui üldse saab olla. Aga samamoodi, hüüame kõik Pannaks nüüd. :’D
MeeldibMeeldib
jaanuar 20, 2018 at 5:13 p.l.
Ma mõtlesin, et Panna tähendab vanaema ega ole vanaema nimega kuidagimoodi seotud 🙂
Aga mis puudutab valesti rääkimist, siis ma imetlen oma laste puhul seda, kui selgesti ja hästi nad pisikesest peale rääkinud on. Eks oma sõnu ikka ole olnud(nt praegu 3-aastasel on traktor hoopis katton ja selle asemel, et öelda võtsin, ütleb ta võttisin või tegin asemel tegisin). Eks see kõne läheb paika ikka ja kui on vaja, siis pöörduda spetsialisti poole.
Aga roppsõnu meil ei ole- ei kurat, per*e ega muid taolisi väljendeid. Ahjaa- pekki öeldakse vahel küll, aga see pole midagi märkimisväärset. See F-sõna inglise keeles on küll kole ja eriti hull, kui lapsed sedasi räägivad. Ent, mis parata, lapsed ON kodu peegel. Tean ka peret, kus ema ropendab hullemini kui voorimees ja ma ei imesta üldse, et lapsedki sedasi räägivad. Oma lastele olen seletanud, et kui tädi sedasi räägib, siis teie nii ei tohi; ainult rumalad inimesed räägivad sedasi ja lapsed on senini õnneks aru saanud ega kasuta kuuldud roppuseid. Eks näis, mis lasteaed kaasa toob 😀
MeeldibMeeldib
jaanuar 20, 2018 at 6:01 p.l.
Nojah, tegelikult vanaema ja Panna on jah üsna sarnased isegi. 😀
Ma usun, et see kodus kasvamine ja rohke üks-ühele tähelepanu ja rääkimine + raamatute lugemine kindlasti aitab kaasa, et lapsed selgelt räägivad. Meie lapsed seda kõike ju küllaga saanud. 🙂
Jaa! Ma püüan ka ikka seletada, et sellised sõnad pole ilusad. Õnneks keegi meil ei ropendagi. See F-sõna kadus ka paari nädalaga ära. Kui tähelepanu ei pööra, siis tal pole enam huvi selle vastu ja unustab peagi ära, sest ise ju ei kasuta. Kuigi alati on oht, et tuleb tagasi meelde või kuuleb teisi väljas ütlemas. Eks näis, mis lasteaed toob jah! Sama siin. 😀
MeeldibLiked by 1 person
jaanuar 21, 2018 at 9:30 p.l.
meil on sama teema olnud, et laps ei kuule lihtsalt hästi, on kuulmise langust kunagiste kõrvapõletike tagajärjel. vahel on parem, vahel kehvem. siis ma ütlen talle, et vaata minu suu peale ja teen hästi ilmekalt ette, et ta aru saaks, mis täht peab sõnas olema. see on abiks olnud.
MeeldibLiked by 1 person
jaanuar 20, 2018 at 10:14 p.l.
Ma kutsusin tugitooli kaua-kaua tigutooliks 😀 Kuni vist mingi 12 aastaseni välja, kuigi ma teadsin ideaalselt, et see on tegelikult tugitool. Lastele vist meeldib lihtsalt sõnadega mängida 🙂
MeeldibLiked by 1 person
jaanuar 20, 2018 at 10:28 p.l.
Haa! Nii lahe!
Mulle endale meeldib siiani asju valesti öelda. Seda siis muidugi “ehehhehe vaata kui vaimukas ma olen” näoga alati. 😀
MeeldibLiked by 2 people
jaanuar 21, 2018 at 12:36 p.l.
Mulle meeldib ka sõnadega mängida, meelega valesti öelda. Endal on lõbus no. Kekslinn, pallalalu, pokutot (tütar ütles kunagi putuka kohta nii). Poeg ütleb kallistadada, istudadada. On see ka külge hakanud 😀
MeeldibLiked by 1 person
jaanuar 21, 2018 at 4:40 p.l.
Pokutot on eriti lahe sõna! 😀
MeeldibMeeldib
jaanuar 21, 2018 at 9:28 p.l.
minu laps ütles kätega vehkides “nunnumaja”, tähendus “hullumaja”, minu enda käest kuuldud, kippusin kasutama kui oli mingi pingeline olukord või muu jama 🙂
MeeldibLiked by 1 person
jaanuar 21, 2018 at 9:40 p.l.
Nii nunnu!
MeeldibMeeldib
jaanuar 23, 2018 at 6:40 e.l.
Minu lapsel oli ka väiksena päris palju neid nö oma sõnu, aga üks on püsima jäänud siiani. Selleks on tissirihmakud. Pole vaja vist lisada, et tihtipeale kasutan seda nüüd isegi rinnahoidja asemel 😀
MeeldibLiked by 1 person
jaanuar 23, 2018 at 10:10 e.l.
Hahhahahahah! 😀
MeeldibMeeldib