Mäletan kui Maya alles rääkima hakkas ja enda kohta Mama ütles. Kui naljakas ja armas see oli.

Ja sai vanemaks ja ütles veel mitmeid asju täiesti enda moodi. Tahtis midagi korraks, siis “Aga ainult TORRATSK!” Mis ime läbi on “torratsk” lihtsam öelda kui “korraks” seda ma küll ei tea.

Igatahes siis sattusin mingi blogipostituse peale, kus 3-aastane rääkis valesti ja ema mõtles, et vaja kindlasti spetsialisti poole pöörduda. Hakkasin ise ka muretsema natuke.

Samas läks paar nädalat mööda ja “torratsk” asemele tuli vaevaline “korraks”. “Tiisud” asemele “kiisud” jne.

Nii ruttu muutuvad valed sõnad õigeteks kui lihtsalt ise räägid lapsega palju. Kasutades eriti neid sõnu, mis lapsel veel nii hästi välja ei tule.

Mu meelest pole vaja isegi öelda “Ei, nii on valesti!” kui laps midagi päris valesti ütleb. Muidu äkki ei julge teinekord üldse midagi öelda, sest kardab, et jälle valesti. Pigem lihtsalt ise ütled nii, nagu päriselt on ja siis ta kas püüab järgi öelda või pistab plehku, sest tundub liiga raske. Aga teine või kolmas kord räägib ise ka juba õigesti.

Ühte lauset mul pole olnud tahtmist üldse parandada. “Ära mine kuskile minu ilmata!”
See “minu ilmata” lihtsalt kõlab nii armsasti. Peate kõvasti välja ütlema, sest kirjapildis pole pooltki nii armas.

IMG_20180117_165928
Viimasel ajal käime ikka paljukesi jalutamas. Iga kord enne uksest välja astumist Maya küsib mult: “Kas ma näen nüüd ilus välja?”

Noh ja valesti rääkimise alla käib vist natuke see ka kui kasutatakse koledaid sõnu. Ma tükk aega mõtlesin kust kohast Maya selle külge sai, aga mõnda aega oli tal sõnavaras “you f***ing”.

Aga siis eile jalutasime Manchesteri peatänaval ja ma mõistsin, et just seda sama f-tähega sõna kasutatakse siin ikka usinasti.

Küll nende poolt, kes prügikasti lahti tõmbavad, et konisid otsida. Küll nende poolt, kellel näost näha, et mingi aine mõju all on. Isegi piltilusad naised, kes oleks nagu Instagrami pildilt välja hüpanud, kaotavad kogu oma sära kui iga teine sõna nende suust on f**k.

Ja loomulikult kõik teismelised. Oeh, kuidas ma armastan siinseid teismelisi! Ei lähe vist kunagi meelest, kuidas mingi 13-aastane poiss mänguplatsil mulle otse silma vaatas ja rahulolevalt liumäe peale sülitas. Võeh!

Advertisements