Pakkida pole absoluutselt veel mõtet, sest kohver on praegu kindla graafiku järgi kord Maya voodiks, kord kutsika voodiks ja siis jälle tita voodiks.

Ma isegi ei tea, mida kaasa võtta. Meil on siin -2 kraadi olnud viimased paar päeva ja mul on kõik riided korraga seljas ja ikka on külm. Ja siis ma lähen talvepuhkusele Eestisse. Kes teeb niimoodi?

Lotte jõulumaale tahame minna, aga samas natuke kõhklen veel. 26 eurot maksavad mulle ja  Mayale ainuüksi piletid. Lisaks on vaja, et keegi meid sinna sõidutaks ja noh, kohapeal süüa ka vaja. Pealegi ei usu ma, et vegantoitu neil seal mängumaal pakutakse. See siis omakorda üks lisa miinus.

Samas on seal ikka terve päev sisustatud. Selles mõttes jälle pole see 26 eurot nii palju. Midagi lahedamat ka ei leidnud. Igasugused vahvad jõulunäidendid tunduvad olevat just enne seda kui me kohale jõuame.

Eks see võtab ka omajagu aega ja energiat, et enda ja Maya sõbrannadega kuidagi ajad klappima saada ja neid kõiki näeks veel enne või pärast jõule. Kolm nädalat tundub pikk aeg, aga kindlasti libiseb ruttu käest.

Suvel olime ka kaks või kolm nädalat Eestis, aga tagantjärgi tundub nagu oleks mõneks päevaks käinud. Kuigi jõudsime isegi Saaremaale ja puha.

Seekord ootan kõige enam seda, et paks lumi oleks maas ja saaks vatipüksid jalga panna ja Mayaga koos suuri lumekoopaid kaevata, kuhu sisse õhtuks küünlad põlema panna. Ja päeval saavad kassid sinna peitu ronida. Paar lumememme teeks ka hea meelega.

Kuna mulle meeldivad piltidega postitused, siis panen siia keskele mõned meenutused viimasest Eesti reisist.

IMG_20170617_145949
Ootasime sushit mingi üle poole tunni ja siis saime teada, et neil sai tofu otsa.
IMG_20170617_153541
Ja siis imekombel saime sushi siiski tofuga. Elu parim sushielamus vist. Mis siis et nii kaua pidi ootama. Käisime vahepeal poes lihtsalt.

Me Martiniga pärast arvutasime, et me kulutasime Eestis väljas süües ikka mingi terve kuupalga vist mõne nädalaga. Aga nii raske on mitte kulutada kui nii palju imelisi vegantoitu pakkuvaid kohti tekib juurde pidevalt. Ja kõike tahaks proovida. Ja ise ei viitsi süüa teha, sest nii palju muud on teha.

Natuke pikemalt olen kirjutanud söögikohtadest SIINSIIN ja SIIN.

IMG_20170618_163936x
Õige tsirkus on ikka ilma loomadeta
IMG_20170618_184147
Vanaema juurest leitud uus lemmik mänguasi käis igal pool kaasas
IMG_20170618_190652
Sattusin reklaamiohvriks. Ärge jumala pärast pange toodetele “Vegansõbralik toode!”, muidu ma kohe ostan.
IMG_20170619_125701
Lillekesed vanalinnas
IMG_20170619_130410
Balti jaama uus turg on täitsa selline, et nüüd julgeb oma välismaalt pärit sõpru ka sinna viia
IMG_20170623_123843_290
Vahepeal oli Jaanipäev

See Selveri šokolaadistritsel on nii hea lihtsalt! No kõik muu siin pildi peal ka muidugi. Hakka või jaanipäeva ootama. Mis neist jõuludest enam ikka oodata.

IMG_20170623_191437
Jaanipäevaks kõrgeks kasvas rohi
IMG_20170630_192625
Burger Boxi veganburks

Tuli suveigatsus peale, eks ole.

Ma arvatavasti plaanin iga kord Eestisse minnes seda sama, aga ma tahan seekord eriti rahulikult võtta.

IMG_20170619_192105_890
Tühja need uued vegan söögikohad ja tooted. Piisab küüslaugu tofust ja kartulitest salatiga

Veel tahan vähemalt ühe raamatu lõpuks päris lõpuni lugeda. Mul on nii hea raamat pooleli, et lausa patt on seda mitte sisse ahmida.

Mäletan, kuidas ma üle 10 aasta tagasi sain jõuludeks esimese Harry Potteri raamatu. Ma hingasin selle mõne päevaga sisse. Aga eks see tähendaski seda, et istusin keras tugitooli peal ja lugesin, kuni silmad enam ei seletanud. Ma igatsen seda vahel. Et on aega niimoodi päev otsa lihtsalt lugeda ja “ära” olla. Mõnes muus maailmas. Kellegi teise mõtetes.

See on üks väheseid jõulukinke, mis on tõeliselt meelde jäänud. Minu meelest on raamat imeline kingitus.

Advertisements