See oli juba päris pikka aega tagasi kui me Martiniga maha istusime ja tõdesime, et ükskõik, kuidas me seda ka muuta ei prooviks, siis meie majas on püksid justnimelt Maya jalas.

Tugevama iseloomuga inimest ma vist ei teagi. Julgemat ammugi mitte.

Pole mingi probleem Mayaga mänguplatsil käia. Mina saan ühel pool aeda trenni teha ja teeselda, et ma pole Mayaga kuidagi seotud. Teisel pool aeda aga teeskleb Maya, et ei tea, kes mina olen ja paneb asju paika.

Näide meie tüüpilisest mänguplatsil käimisest:

Ema kiigutab väikest poissi kiigel. Maya läheb juurde, vehib kätega ja seletab pahaselt ja näitab lapse ja teise kiige peale. Ja kujutate ette, naine võtabki oma lapse kiigelt ära, paneb kõrvale, teise kiige peale.

Ent sellest ei piisa.

Maya seletab uuesti ja näitab tühja kiige peale. Minu imestuseks järgmisel hetkel on Maya juba kiige peal ja naine kiigutab mõlemat last.

Mina olen ikka samal ajal sealsamas, teisel pool aeda. Teen nägu, et ei tea midagi.

IMG_20170924_140041

Viimasel ajal, kuna meil Martiniga on natuke rohkem tööd vaja teha (mul koogiäri ja Martinil hakkas ju jälle kool+töö kestab), siis saab Maya natuke rohkem multikaid vaadata kui tavaliselt.

Aga kui ta ise küsib neid vaadata, siis ei hakka ta üldse lunima ega midagi vaid käib see umbes nii: “Emme, pane mulle lihtsalt kõik Mašad!”

Ainult kõik Mašad!?

Kui ma peaksingi sellest ahvatlevast pakkumisest ära ütlema, siis lisandub sinna juurde veel “aga ainult korraks”. Ainult korraks kõik Mašad. Nojah.

BrTNe_xCIAAdLs1Ükspäev Martin tuli paljajalu elutuppa. Maya märkas seda ja ütles, et ta kindlasti sokid jalga paneks.
“Ei tohi paljaste jaladega olla! Muidu võib jalaseen tulla. Või jalapaprika!”

Aa ja siis on Maya avastanud uue põneva eksperimendi – mis inimene teeb kui talle halvasti öelda. Põhiliselt laulab ta iga päev “Minu emme on …” Ja punktide asemel on mingi “väga hirmus” asi. Nagu mees või kaka või puuks või suur paks lehm. Kuigi minu meelest on lehmad just nii ilusad ja võimsad loomad. Ta ei ütle seda üldse kurjalt ega midagi, lihtsalt laulab malbel häälel ja vaatab otsa, kuni ma naerma hakkan.

Viimati on “solvangute” sekka lisandunud üks uus asi. Kui Maya on väsinud või on tal lihtsalt igav ja tahab minust mingit reaktsiooni välja pigistada ent miski ei toimi, siis hüüab kõva häälega:
“Aga sulle meeldib lehmade piim!!!!”

Sellised solvangud siis veganperes.

IMG_20171014_163839

Rõõmu oskab ta tunda tõepoolest igast pisiasjast. Ükspäev ostsin endale uued saapad ja Mayal lõid silmad kohe särama: “Vaaaaaau! Emme, sa saad nüüd lompi hüpata!”

Sest ega saapaid ju muuks vaja olegi. Vahet pole, et enda arvates ostsin ilusad ja edevad kõrge kontsaga saapad. Kui lompi hüpata ei saa, siis mis mõtet neil üldse on?

Küsimusi on ikka meeletult palju. Küll katkiste loomade kohta reklaamplakatitel kui selle kohta, kus küpsised kasvavad. Ja miks keegi ometi kunagi telefoniputkast helistades Maya kõnet vastu ei võta!?

Suurem osa küsimusi piinavad teda just enne magamaminekut. Noh, et kas pullid on mehed ja kas neil polegi tisse.

Just eile oli veel kõige põletavam küsimus enne uinumist “Aga.. Aga, kas väikesed dinosaurused polegi suured?”

Siis veel ohkega: “Emme, mina armastan sind.” Ja hetk hiljem juba magas.

IMG_20170926_094755_069
Meie imeilus kolmene.
Advertisements