Kirjutasin just pika blogipostituse ja see kõik kadus ära. Oeh. Niigi oli raske alustada. Ma varem ei saanud üldse aru neist blogijatest, kes on pikalt juba kirjutanud ja siis ühel hetkel ütlevad, et enam ei oska.


Aga just täna tundsin, et vist ei oska enam.

Kodus on üsna kindel kirjutamise rütm sisse tulnud. Üldjuhul on mul sellist rahulikku aega ka tunnike (päeva jooksul kokku), et saan maha istuda ja mõtiskleda ja blogida. Praegu oleme tormanud siia-sinna ja tundub lausa mõttetu isegi üritada midagi kirja panna.

Raudselt alguses ei saa vedama ja pärast ei saa pidama. Õnneks Maya juba magab ja kell pole isegi veel homme.

IMG_20170613_200615
Jummel Juurikas facebookilehel loosin juba HOMME mahedat matchat ja vitamiine. Aluspükse ei loosi.

Lennureis oli üsna omapärane. Ma olen blogis varem kekanud sellega kui lihtne lendamine meie jaoks on ja kui hästi Maya ennast lennujaamades ja lennukites tunneb.

Hö-hö!

Seekord oli hoopis nii, et Maya oksendas lennujaamas ja lennukites kokku üle 5 korra. Ma arvan, et asi oli selles varases ärkamises. Lennuk läks kell 6 hommikul, seega pidime juba kell 4 lennujaamas olema. Imestasime veel Martiniga kui rõõmsameelselt ja energiliselt Maya üles ärkas ja riidesse sai. Oleks me siis vaid teadnud, mis edaspidi tulema hakkab.

Muud hullu polnudki kui ikka see sama probleem, et Mayale on alati 5 komplekti vahetusriideid kaasas, aga ise pean sellistes olukordades okseplekiliste riietega ringi käima. Ei jää kuidagi meelde, et üks puhas särk endale ka käsipagasisse panna.

IMG_20170614_060241
Mis nii viga lennata

Oleme Eestis olnud nüüd juba 3 päeva.

Neljapäeval jätsime Martini maha mandrile enda sõpradega aega veetma ja kihutasime naistega Saaremaale. Võtsime pisikese puhkemaja Nasva kanti, sest ainult üheks päevaks pole mõtet lastega sellist reisi ette võttagi.

Kõiki ägedaid pilte ma ei jaga, sest kõik asjaosalised ei soovi end blogis kajastada. Saan sellest suurepäraselt aru. Ma ise ei lubanud mitte kellelgi Mayast isegi ühte pilti teha paar aastat tagasi. Praegu on, jah, noh, natuke teistmoodi juba. 😀

Ma tegelikult jagaks palju rohkem siin endast pilte ja vähem Mayast, aga mina lihtsalt olen alati see, kes pilte teeb ja selfiede tegemise kunst vajab minu puhul veel lihvimist.

12799182_1577381375910059_408958938712637139_n
Läbi aegade mu lemmik selfie. Ilma meigita ja taustal Creepster. Creepster on üks tegelane, kelle Mayaga koos meisterdasime, siis kui ta lemmiktegevus veel WC-paberi tükkideks rebimine oli.

Saaremaal käisime esiteks kohe uhiuues Maru hoovikohvikus. Saime seal maruodavalt kõik neljakesi kõhud täis ja lapsed said kadakate vahel kordamööda punase kott-tooli peale “kukkuda”. Naer pidi küll igasse Saaremaa otsa kuulda olema. Eriti meeldisid mulle speltajahuga tehtud pannkoogid vaarikate ja banaanidega. Salat oli ka hea.

Supp oli minu jaoks natuke ülesoolatud, aga ei tihanud kurta, sest letis olid nii imearmsad lapsed.

IMG_20170615_121927
Oodates saab ajakirja “Vegan” sirvida ja trips-traps-trulli mängida

Veel käisime sugulasi ja hobuseid vaatamas, Kuressaares linna peal, mere ääres ja spaas ujumas. Tegevusi ja kohti oli vist isegi liiga palju. Teisel päeval ma enam ei mäleta, kas vingusin rohkem mina ise või tegi seda Maya. Jääme seekord esimest kohta jagama.

Eriti meeldis lastele hobuseid paitada. Ma ise pigem kardan neid, aga noh, lapse ees ei saa ju nõrkust välja näidata. Aga Maya sai ikka aru, mida ma mõtlesin ja kohe kui hobune natuke liiga lähedale tuli, siis kriiskas: ” Ei-ei-ei! Tema tahab minu ära süüa!”

IMG_20170615_174616
Pisikesed inimesed pisikesi hobuseid söötmas

Süüa võtsime päris palju kaasa, kuigi Kuressaare kesklinna Coopist leidsime taimsed piimad, jogurtid ja muu vegankraami ka ilusti üles.

Tagasiteel praami peal sain R-kioskis nii kurjaks kui nägin, et neil midagi veganitele pole peale mingi eriti jubeda keemiaplönnist mahlapulga. Õnneks kohvikuosas oli teine sügavkülmik ja sain sealt Mayale ilusa roosa smuutijäätise.

IMG_20170616_145052

Ainult ära süüa me seda ei jõudnudki. Ma ei tea, kas uued laevad sõidavad kiiremini või läheb aeg minu jaoks lihtsalt oluliselt kiiremini mööda. Pool jäätist oli alles kui juba teatati, et kohe oleme kohal. Neelasime viimased ampsud kiirelt alla ja tormasime autosse.

Tagasi jõudsime, siis ei tahtnud enam mitte midagi teha. Lapsega puhkus kipub niimoodi mõjuma. Peale seda oleks vaja sama kaua ilma lapseta puhata. Või paar tundi. Hea küll, teinekord piisaks poolest tunnist kah.

Advertisements