Eesti Blogiauhinnad 2017 pereblogide kategooria 4. koht on siiamaani mu jaoks natuke uskumatu. Ma poleks arvanud, et tõesti nii paljud lugejad viitsivad minu blogi poolt hääletada. Võimas!


Arvestasin juba alguses sellega, et mu pere hääletab (kui nemadki) ja siis olen pingereas rahumeeli kusagil seal tagapool.

Üldse on mul ikka veel natuke raske kohaneda sellega kui paljud inimesed mu blogi loevad. Vaatan seda statistikat, aga no ei tundu reaalne. Lihtsalt mingid numbrid. Äkki polegi inimesed.

Aga siis tulevad mulle mõned kirjad ja kommentaarid lugejatelt või teistelt blogijatelt ja järgmiseks leian end väga populaarse blogija blogrollist. Ühtäkki jõuab kohale – kedagi ikkagi huvitab, mis mul öelda on. Mingid inimesed ikkagi tulevad siia blogisse lugema ja miski kisub neid siia ikka ja jälle tagasi.

Ega ma ise ka ei suuda enam oma blogist kaua eemal olla. Vahel mõtlen, et nüüd mõnda aega ma ei viitsi enam kirjutada. Ei taha lihtsalt. Aga ikka tulen juba paari päeva pärast ja kirjutan midagi.

Screenshot_2017-06-11-21-01-24~01 (2)
Uhke neljas koht sel aastal. Järgmisel aastal võib ju siis üritusele kohalegi minna!

Naljatasime ühe teise blogijaga, et teeme oma vegan VIP laua järgmine aasta. Terve laud lookas vegan suupistetest ja värki.

Samas see oli enne seda kui ma laivi vaadates Ženja kommentaare kuulasin ja mu kulmud nii kortsu läksid, et ma ei tea, kas nad enam kunagi sirgeks lähevadki. Kui tema on õhtujuht, siis ma hoiaksin üritusel hinge kinni, et ma jumala pärast esikolmikus ei oleks. 😀

Aga see olen mina. Minu jaoks pole sellised naljad naljakad. Kui teiste jaoks on, siis olgu nii. Elan üle.

Igatahes veel kord aitäh kõigile lugejatele ja hääletajatele! Ja korraldajatele samuti!

IMG_20170611_144142
“Loss”

Käisime eile lõpuks selle kiriku sees ära, millest me oleme sada miljon korda mööda kõndinud. Oleksime arvatavasti seekord ka tuimalt mööda läinud, aga üht pisikest printsessi tõmbas mingi seletamatu jõud sellest uksest sisse minema.

IMG_20170611_144526
Mulle ei meeldi pildid, kus inimesi peal pole. Las olla kasvõi seljaga kaamera poole.

Ma muidu pole suurem kirikute fänn kunagi olnud, aga Euroopa kuulsaid kirikuid olen oma silmaga ikka näinud. Sagrada Familia või Notre-Dame’iga ei anna seda eilset kirikut võrreldagi muidugi. Ometi mõjus see jahe õhk, piiritu vaikus, hiiglaslikud kaared ja igasugused skulptuurid ja nikerdused kokku päris võimsalt.

Ehk aitas kaasa see, et kirik polnud paksult turiste täis. Pigem lausa tühi. Vatikanis näiteks oli selline tunne, et inimesi oli kirikusse rohkem sisse pressitud kui neid Eestis elab. Rahvamassid pole üldse minu teema.

IMG_20170611_144333
Ootamatu, aga väga tänuväärne mängunurk.

Lastenurgas oli riiul igasuguste piibliteemaliste raamatutega ja isegi mänguasjad olid suures osas piiblilugudega seotud. Näiteks üks pehme suur laev, kus sees peitsid ennast igasugused loomad. Igat liiki loomi täpselt 2 tükki. Nagu Noa laevas.

Aa, me Martiniga pole kumbki piiblit lugenud. Vist peaks? Maailma enimmüüdud raamat siiski.

IMG_20170611_144109
Väike turist.

Maya surus 50-pennise annetuskasti ja panime ühe küünla teiste juurde põlema. Sellest küünlamerest, mis seal oli, tuli üks armas mõte.

Selline tunne oli nagu kõik, kes ühe pisikese küünla olid seal põlema pannud, lisasid maailmasse natuke valgust. Natuke helgust ja headust. Hea tunne oli.

Advertisements