Alustame eilsest hommikust.

Vihma sadas ja siis enam ei sadanud. Läksime linna. Kunstimuuseumisse ja peale seda pidin Eestisse kaasavõtmiseks kesklinnast paar asja ostma.

Rongiga sai täpselt nii kaugele, et kilomeeter tuli meil endal kõndida. Sellisel juhul kui ma õiget teed pidi oleksin läinud. Seda ma loomulikult ei teinud.

Sattusime silla peale, kus olime varem ainult ühe korra kõndinud. Siis oli ka tihe udu ja midagi ei näinud.

Kiirustasin nagu segane ja olin enda peale hirmus pahane, et sada korda seal muuseumis käinud ja ikka ei oska otse minna. Aga siis taipasin ringi vaadata ja jäin jahmatusest kohe seisma.

Nii ilusad vaated! Iga paari sammu tagant pidin seisma jääma ja ahhetades vahtima, vahtima ja veel kord vahtima. Ema, külla tuled, siis veedame selle silla peal pool päeva!

IMG_20170606_110415
Maya oma elevantsiga.

Imelised vaated küll, aga millegipärast jõudis poole tee peal ninna kohutav laibahais. Vaatasin hoolega kõik katused läbi, aga ei paistnud ühtegi surnukeha kuskil. Hea seegi.

IMG_20170606_111954
Terve tee “ei, mina ei jaksa!”, aga kui tuttav hoone juba paistab, siis pistab plehku.

Sees pidi olema juhendajaga koos vahva kunstiring. Eelmistel kordadel on hästi põnevaid asju lastele organiseeritud. Terve suur tuba kaunistatakse ära ja tehakse üleni maagiliseks.

Seekord oli lihtsalt paari laua peal paberid, lindude piltidega voldikud, käärid ja liim.

IMG_20170606_113542
Mul oli samasugune nägu ees nagu sel kajakal. Punane kiri all paremal nurgas on “Maya”.

Tahtsime linna poole minema hakata, aga vihma sadas. Selline ühtlane paduvihm. Nii ühtlane, et ei saanud aru, kas läks iga hetkega natuke vaiksemaks või tugevamaks.

Kolasime natuke hoopis alumise korruse kingipoes ringi.

IMG_20170606_123838
Vää-vää, taimedel on ka tunded, ärge sööge neid.

Vahepeal vaatasime uksest välja, aga paduvihm oli ikka täpselt nii tugev nagu pool tundi varem. Olime muuseumis lõksus.

 

IMG_20170606_124922
Õnneks piisab Mayale vaid lasteraamatute riiulist.
IMG_20170606_125207
Kaugelt tundusid need roosad jänkud nagu tavalised lilled.

Ühel hetkel polnud seal poes enam midagi vaadata ja vihm oli ikka tugev. Sain aru, et linnaminekust ei tule nagunii midagi välja ja läksime hoopis muuseumi kohvikusse.

Tellisin Mayale bataadifriikad ja endale mingi salati, kus algselt oli juust, aga lubati ilma teha.

Oli täitsa hea ja toitev, ainult ujus õlis. Kokk vist kartis, et lihtsalt salatist ei saa kõht täis. Pani lahkelt mulle kohe pool pudelit õli loomse asemel. Nii hooliv!

IMG_20170606_170832_000
Vähemalt müüdi mahla klaaspudelis.

Täna läksime jälle linna. Muuseumisse ei läinud.

Selline päev oli, et Mayale ei meeldinud mitte ükski asi, mis talle tavaliselt meeldib. Isegi mängutuppa polnud nõus minema. Ostsin suure vaevaga paar vajalikku asja ära ja peale seda suundusime koju.

Kõlab nagu oleks see säuh ja valmis olnud, aga tegelikult läksime kell 12 kodust välja ja jõudsime tagasi kell 16.

Täpselt enne meie kodutänavat oli lillepõõsa ees maas üks surnud beebi. Pisike ilma sulgedeta vastkoorunud linnupoeg. Sel hetkel tundsin, et nüüd on kõik. Aitab! Nii kurb ja halb ja kohutav on olla. Enam halvemaks ei saa lihtsalt minna.

IMG_20170607_123836
Sõbrad metrood ootamas.

Järelikult pea püsti ja olgu mu ülejäänud päev tõusval joonel. Ei viitsi enam.

Martin teeb oma õhtuse trenni ära ja siis lähen jooksma. Kui peale seda ka halb olla, siis teen neid kahte joogaharjutust, mida ma oskan. Kui see ka ei aita, siis noh, homne päev on ju ainult tundide kaugusel. 😀

 

Advertisements