Lugesin täna hommikul Liisbetti blogi. Ta teeb hetkel põnevat eksperimenti oma lastega. Laseb poegadel nädal aega järjest ise valida, mida nad süüa tahavad.

Kuna pidin raamatukogus oma trahvi maksmas käima ja unustasin meie snäkid koju, siis mõtlesin, et teen ka pisikese eksperimendi. Vaatan, mida Maya ise poest valib.

Raamatukogust poodi on meil umbes 20-minutiline jalutuskäik. Tee peal rääkisin Mayale, et täna ta võib poest kõike võtta, mis ta tahab. Vastuseks sain ainult “MUSTIKAID!” Hõõrusin juba heameelest käsi kokku ja kujutasin ette, kuidas ma seda postitust kirjutan endal rahulolev irve näos. Aga siis…

Esimene pood, mis meile vastu tuli ei olnud mitte toidupood vaid heategevuspood. Aga lubasin ju “poest osta, mida ise tahad” ja Maya ei arvanud sellest midagi, et ma poe all toidupoodi mõtlesin.

Esimesest poes väljusime nendega:

IMG_20170516_140346
“Choose happy”

Mängukoer ja lilleline peavõru.

Kusjuures ma olen Maya valikuga üsna rahul. Mõlemad asjad olid korralikud. Kas just vajalikud, aga vähemalt korralikud.

Eelmisel korral suutis ta kõigi imeliste ja toredate asjade seast valida ühe rääbaka mängukoera. Näitas seda mulle ja ma pidin öökima hakkama, sest see haises tugevalt mingi pesuvahendi järgi. Kõhu pealt oli õmblus ka täiesti lahti. No kõige jubedam kaltsakas koer, mida ette suudate kujutada. Aga Maya kaisutas teda ja ütles, et see on nüüd tema Leedi.

Pesime siis peni kodus ära ja Martin õmbles kõhu ka kokku. Pean tunnistama, et tegelikult on ta päris kena koerapreili küll.

Nii palju siis sellest, et lapsed tahavad ainult uusi asju.

IMG_20170412_105609
Parim pilt, mis mul Leedist on. Ei viitsinud uut teha.


Aga toidupoes

Jõudsime poe uksest sisse ja Maya hüüdis esimese asjana: “KRÕPSUU!”

Mu aju lihtsalt kuidagi ei tahtnud mu kõrvadega nõustuda.

Ei saa olla ju, terve tee rääkis mulle mustikatest ja nüüd tahab krõpsu!?

Kõndisin samal ajal automaatselt puuviljaleti poole. Aga seljatagant tuli meeleheitlik: “EI! KÕIGEPEALT KRÕPSU!”

Loll eksperiment! Milleks ma seda üldse tegema hakkasin? Sellest ma küll blogis ei kirjuta!

Õnneks ei vedanudki ta mind krõpsuvahesse. Toidupoe eesotsas olid kohe need kapid, kust saab valmistoitu kaasa haarata. Lisaks võileibadele ja maiustustele on seal ka väikesed krõpsupakid. Ma ei tea, kuidas tal just täna see meelde tuli, et sinna suunduda. Viimati ostsime sealt midagi paar kuud tagasi ehk.

Valisin meile vrapid falafelite ja hummusega (valisin ise jah, sest mul oli ka kõht tühi) ja samal ajal sai Maya enda krõpsud kätte. Mustikad oleksid tal peaaegu meelest ära läinud. Viimasel hetkel tuiskas nende järgi ja siis läksime õue sööma.

IMG_20170516_125018
Selline lõuna meil täna oligi. Kusjuures Maya hakkas alguses üldse vett ostma, aga vesi oli meil kaasas. Pikalt valis kollase ja rohelise smuuti vahel ja otsustas siis rohelise kasuks.

Kui kõhud täis said, mõtlesin, et polnudki nii hull. Lubasin siis magustoitu ka valida. Selle jaoks läksime ühte väiksemasse poodi, kus müüakse Maya lemmikuid komme.

Kommide kõrval olid mitmed meepurgid ja meega tehtud maiused. Maya manitses mind, et ma neid ei võtaks. Luges mulle mesilaste piltide pealt: “Need on mesilaste jaoks. Sina ei võta!”

Ma lihtsalt kuulasin ja imestasin, et kust ta seda võtab. Me pole talle kordagi loengut pidanud teemal “miks me veganid oleme” või seletanud miks me teatud asju ei söö.

IMG_20170516_145256
Mayale see sinine. Ta pole varem seda söönud, aga ju vist tahtis kõige suuremat. Ise võtsin kaks nakd batooni, mida veel proovinud pole.

No täitsa uskumatu lugu – Maya ei tahtnudki ühestki poest ei liha, kala, piima ega muna. Isegi mett ei tahtnud.

Ei saanudki lapsele veganlust peale suruda. Valis ise.

 

Advertisements