Me oleme küll terve perega veganid, aga hommikul sööme teinekord kõik samas lauas erinevaid asju. Menüü panin kirja enim sellest lähtudes, mida Maya sööb.
Laulan Mayale unelaulu. Käivad läbi erinevad fraasid nagu “maga-maga linnupojake” jne, Mayal juba silmad kinni, hakkab peaaegu magama jääma. Laulan edasi “maga-maga konnapojake” ja Maya tõuseb kiiresti istukile “MIS!? Mina ei taha mingi konn olla!”
Ma olen alati olnud seda meelt, et üürikorteris ei hakka mingeid suuri muudatusi tegema. Eriti siin, sest me oleme siin vaid aasta. Nelja kuu pärast kolime jälle teise linna.
Mõnda aega tagasi jäi Instagramis silma üks postitus. Pildil oli väga treenitud naine, kõik lihased punnis ja rasva polnud ollagi. Pealkiri oli umbes nii, et “Noh, kas sina oled sel suvel treenitud või kade?”
Mida me iga nädal ja iga kuu ostame ja kui palju toidu peale kulutame?
Loe edasi “Veganpere nädala toidukorv”
Laupäev on alati selline aeglasem päev. Suuri plaane ei tee. Valmistame kõik koos midagi head süüa ja kui õue üldse jõuame, siis jalutame kodu lähedal.
Pühapäevad on teistmoodi. Peale unist ja laiska laupäeva on alati suur tuhin kuskile minna.
Loe edasi “Pühapäevad on mu lemmikud!”
No tegelikult on see üks suur pidu. Päris ausalt. Iga päev on väiksemat või suuremat sorti pidu.
Viimasel ajal suurem osa arutelusid veganite ja mitteveganite vahel lõpeb sellega, et keegi ütleb, et veganid on nagu Jehoova tunnistajad. Esimene kord ajas see mind närvi. Mis mõttes? Miks? Järgmisel korral oli juba “Aa, olgu. Jälle see.” Kolmandat korda sama “argumenti” nähes hakkasin mõtlema, kes need Jehoova tunnistajad on üldse.
Loe edasi “Veganid on nagu Jehoova tunnistajad”
Lugesin täna hommikul Liisbetti blogi. Ta teeb hetkel põnevat eksperimenti oma lastega. Laseb poegadel nädal aega järjest ise valida, mida nad süüa tahavad.
Kuna pidin raamatukogus oma trahvi maksmas käima ja unustasin meie snäkid koju, siis mõtlesin, et teen ka pisikese eksperimendi. Vaatan, mida Maya ise poest valib.
Loe edasi “Veganlaps sai poes ise valida!”
