Otsin mina infot veganlaste kohta ja koperdan hoopis selliste üllitiste otsa nagu “Vanemad hävitavad radikaalse vegandieediga laste tervist” või “Veganlus pidurdab kasvava lapse arengut” Artikleid ma ei viitsinud lugeda. Minu limiidiks on üks hirmujuttu ja valeinfot täis artikkel veganlastest aastas. Rohkem ma neid lugeda ei kannata.

Aga vaatame siis kui radikaalselt minu pealesurutud veganlus on Maya arengut pidurdanud.

Kuna Maya on juba 2.5-aastane, siis võtan ma võrdlemiseks Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehelt pärit nõuded 3-aastastele.
3-aastane laps peab oskama moodustada lauseid, osaleb vestlustes ja vastab küsimustele kes? mis? Tunneb värve ja oskab joonistada ringi.

Maya räägib ammu pikkade lausetega. Vastab küsimustele kes? mis? kus? miks? jne. Ma pole selle peale tulnudki, et seda üldse oskuseks pidada. Just eile rääkisime puhkusele minekust, sest suvi on juba ukse ees. Küsisin siis Maya käest missugust puhkust tema tahab. “Punast. Mina tahan punast puhkust. Issi sina tahad kindlasti rohelist?” Vastus on ju õige. Küsimusele “missugune?” saabki värviga vastata. 😀

Värvid on tal ka selged. Meil oli üks tore öökulliraamat, kus igal lehel keskenduti ühele värvile. Muidu kasutame oma jutus ka asjade kirjeldamiseks võimalikult palju sõnu. “Anna mulle suur roheline klots laua alt.” “Vaata kui pisikesed kollased lilled muru sees kasvavad!”

See ringi joonistamine oli nii ootamatu mu jaoks. Sattusin paar nädalat tagasi just neid nõudeid 3-aastastele lugema ja sama päeva õhtul joonistas Maya hoolega ringe. Võib täitsa olla, et ta ammu oskas seda teha. Ma lihtsalt jälle ei taibanud seda tähtsaks oskuseks pidada.

IMG_20161012_110716
Niisama värvimas.

3-aastane laps oskab palli veeretada ja kolmerattalisel jalgrattal sõita.

Palliga mängimine on üks lemmikuid tegevusi õues. Eriti meeldib talle muidugi jalgpalli mängida. Pall küll alati väravasse ei jõua, aga teiste laste eest läheb palliga minema küll. Kasvõi sada korda ühest platsi otsast teise. Peaasi, et keegi teine palli ei saaks. Tegelikult oli nii ainult üks kord. Tavaliselt ikka viskab ja lööb teistele ka palli.

Kolmerattalise jalgratta saime veidi peale Maya 2-aastast sünnipäeva. Talvel sõitis sellega meie elutoas ringi ja nüüd ilusate ilmadega viib Martin ta vahel õue ka sõitma peale tööd.

 

IMG_20161230_083742
Alguses sai ratas nii kalliks, et isegi hommikusööki pidi ratta peal sööma.

 

3-aastase lapse keskmine pikkus on 95 cm

Viimati mõõtsime Mayat, siis oli pikkus vist 90 kanti. See võis eelmine sügis olla. Ma pole Maya pikkuse ja kaaluga ennast hulluks ajanud. Minu jaoks on põhiline see, et lapsel oleks kõht täis, hea olla ja palju energiat. Sellest, millest lähtun Maya toitumisel kirjutasin ühes vanemas postituses. Kuniks Mayal on armas lotike lõua all, ma mingit kaalunumbrit taga ajama ei hakka. Ta jõuab seda suuremaks sirgudes nagunii ise teha.

Riided on tal praegu suurusele 98/104. Mõõdulinti kodus pole, peab kesklinna kaubanduskeskuse peretuppa minema. Seal on seina peal suur kaelkirjak, millel mõõdud peal. Aa ei, tegelikult tuleb meil varsti arstivisiit ka. Seal saab kindlasti täpsema mõõdu.

Rohkem tõsiseltvõetavaid nõudeid ma eesti keelsest veebist ei leidnud. Esimese lehe peal Google’is pole, siis ma edasi ei viitsi otsida kah.

Mõned asjad, mida Maya veel teha oskab

Ennast riietada ja lahti riietada. See algas sellest, kui hakkasime regulaarselt ujumas käima. Nimelt hommikuti võtab pidžaama ise ära ja paneb ujumisriided asemele. Hakkame õue minema, paneb ujumisriided selga. Ütlen, “Pane aluspüksid jalga!” paneb ujumisriided selga. Läheb oma tuppa, tuleb tagasi ujumisriided seljas. Aeg magama minna, paneb ujumisriided selga.

 

IMG_20161127_114721
No miks lapsed ei võiks niimoodi pargis käia?

 

Ise lusika ja kahvliga süüa. Ta oskab seda suurepäraselt, aga asjal on üks konks. Seda õnneks ainult hommikupudru puhul. Nii kui ta mind näeb, unustab kohe ära, et ta ise süüa oskab. Vahel satun peale kui ta on taldrikule ainult kaks ampsu jätnud. Kõik ülejäänud on tublisti ise ära söönud. Näeb mind, viskab lusika laua peale ja ütleb hästi heleda häälega “Emme, kas sa aitad mul palun?” Ma, pehmeke, ei suuda sellele ära öelda.

Suur osa toite on meil üldse sellised, et saab vabalt näppudega süüa.

 

IMG_20170303_163634
Krõbe tofu maitsepärmiga ja kurk. Suurepärane kooslus.

 

Kääridega lõigata. Ükskord läks puslekarp kogemata ühest nurgast katki. Maya aitas ära parandada. Tõmbas teipi ja lõikas minu õpetuste järgi paraja suurusega tüki ja kleepisime koos karbinurga jälle kokku. Hiljem läks üks teine puslekarp ka “kogemata” kõigist neljast nurgast katki. Peale seda oli lõikamine selge igatahes. Lisaks teibile ja paberile lõikas paar päeva tagasi püksipõlvele ka augu sisse. Aga see pidavat tänapäeval moes olema, las ta siis olla.

Ja loomulikult oskab Maya kõigele “EI!” öelda.

 

IMG_20170408_191424
“Maya, naerata!”