Minult on mitmeid kordi küsitud, kas Maya ise ei taha liha/muna/piima.

Üldine arvamus on see, et ole ise vegan kui tahad. Aga lapsele ei tohi veganlust peale suruda. Laps peab saama ise valida.

Huvitav kui paljud lapsed saavad alati valida, mida söövad?

Kas emad käivad enne igat toidukorda ja snäkki lapse käest küsimas, mida ta süüa tahab?

Aga kui iga kord on lapse sooviks “jäätist”, “saia”, “makaroni”. Siis ikka laseme lapsel endal valida?

 

IMG_20170331_151906
Millest Maya toituks, kui ma laseksin tal ise valida. Ilus unistus, eks.

 

Tegelikkuses jälgin mina UK toitumisteadlaste toitumissoovitusi pakkuda väikelapsele päevas:

5 portsjonit tärkliserikast ehk süsivesikuterikast toitu. Hommikul kaerahelbepuder, vahepalaks täisteravrapid, toekamates toidukordades on meil enamasti esindatud riis/riisinuudlid/täistera pasta/maisipasta/kartul.

10 portsjonit puu- ja juurvilju. Jah soovitatud on 10, mitte enam 5. Maya sööb iga päev koos pudruga erinevaid marju, vahepalaks on tavaliselt kurk/paprika/porgand/lillkapsas/banaan/õun/granaatõun ja veel erinevad puu- ja juurviljad olenevalt sellest, mida koju ostame. Lisaks on minu tehtud toitudes alati vähemalt neli erinevat köögivilja (kõige tihedamini tomat või tomatipasta, sibul, porru, spinat).

4-5 portsjonit proteiinirikast toitu. Hommikupudrus on nii maapähklivõi (100g kohta ligi 30g valke) kui ka chia- või linaseemned (100g kohta 15-20g valke + neis on mitu korda rohkem oomega-3 rasvhappeid kui nt. lõhes). Tavaliselt sööme ühel söögikorral päevas ube/kikerherneid/läätsesid. Vahepaladeks olevaid juurvilju ja täisteravrappe sööb Maya alati hummusega. Tihti sööme kord päevas ka tofut (100g kohta ligi 12.5g valke) või sojahakkmassi (100g kohta ligi 15g valke).

Loomulikult Maya iga kord ei söö seda toitu, mida ma talle hoole ja armastusega valmistanud olen. Nendeks puhkudeks on mul alati varuvariandid kodus olemas. Toidud, millele ta “Ei!” pole veel öelnud.

 

IMG_20170331_151125
Mõned näited sellest, mida Mayale meeldib süüa.

 

Vastust küsimusele “Kas Maya on vabatahtlikult vegan?” pole kõige lihtsam sõnastada. Ma ei paku talle liha-, piima- ega munatooteid, aga samas ta neid ise ei küsi ka. Sööb seda, mida meiegi ja eraldi tema jaoks teen midagi pigem harva.

Poes käies on Maya jaoks kõige tähtsam kohe esimese riiuli pealt maasikad või mustikad haarata ja edasi tal suuri soove polegi. Mida ta poeriiulite vahel ise öelnud on, vaata sellest postitusest.

Peale aastate pikkust põhjalikku uurimistööd oleme Martiniga jõudnud järeldusele, et veganlus on meie jaoks kõige tervislikum ja kõige sobivam toitumisviis. Lihas, munas ja lehmapiimas lihtsalt pole ühtegi sellist ainet, mida ei saaks asendada tervislikumate taimsete allikatega.

Seda teades ei taha ma oma last kasvatada mitte mingil muul moel kui veganina.

Sarnasel teemal on Ireene varem kirjutanud “Veganid piinavad oma lapsi?